Kodujuustu-mustika kook ja Nurr, ei, mitte see šokolaad

Pühapäevad on mõnusad. Eriti talvel, sest siis ei tundu päevasel ajal kodus olemine ja diivanil teki sees raamatu lugemine, kõrvaseks kook-kohvi, kuidagi ajaraiskamisena. Ja eriti mõnus, kui selle juures on ka üks soe seltsiline.

Viimased 5 päeva on mul olnud omamoodi puhkus, sest mul on olnud külaline. Mind on naerutanud, silitanud, lakkunud, öösel üles ajanud, taga ajanud, küünistanud ja veel umbes 3 korda öö jooksul üles ajanud üks 5kuune kaslane Nurr. Selline:

Kiisu sattus minu juurde mõneks päevaks hoiule ning läheb täna koju. Aga juba on mul niiiii kahju teda sinna saata. Kassi aasta lõvi, nagu ma olen, leidsime vist üsna kohe ühise keele. Ja ausalt, ükskõik mitu korda see tegelane mind öösel ka üles ei ajanud, sellest hoolimata on ta ülimalt armas ja lahe ja iseloomukas sell.

Kassid on armsad… kui nad magavad, eks? :) Igatahes loodan Nurrile varsti külla minna ja ka tema territooriumi järgi vaadata. Loodan südamest, et tal on ka seal mõni kardin – siis saan vähemalt natukene tagasi ronida. ;)

Siin oli meil tore. Nii kaisus Grey Anatoomiat vaadata, niisama mürada, telkust loodussaates näidatavaid linde taga ajada kui ka koos kooki teha – külmutatud mustikas veeres põranda peal hästi, nii et oli kohe näha, et see läbis piisavalt huvitava objekti testi ja kuulutati kohe tagaaetavaks.

Niisiis Nurri ärasaatmispeo kook. Sai mahlane ja mahe, mitte liiga magus, just nagu tahtsingi üht kodujuustu ja mustikatega kooki. Mäu!

Retsept kodustatud Toidutarest väikeste muudatuste ja täiendustega:

500g kodujuustu
3 muna
0,5 dl suhkurt
0,5 dl nisujahu
0,5 dl mannat
2 dl piima
paar peotäit mustikaid

Vahutsa munad suhkruga. Sega hulka jahu, manna, kodujuust, piim ja mustikad. Vala tainas võiga määritud ümmarguse koogivormi põhja ja küpseta ahjus 175°C juures tund aega. :)