Eelmise nädala lõpus algas sula ja kohe tulid soojema aja mõtted pähe. Siis võis isegi Facebookist lugeda päris mitme sõbra postitusi stiilis “õhus on tunda kevadet”. Ja nii see vist oligi. Veel detsembri alguses käisin Laura, Erko ja Kristjani albumi esitluskontserdil (mis oli väga mõnus, muide, aga album on veel mõnusam) ja nende uuelt albumilt pakun nüüd ka üht pala: kollast ja sooja lugu Sügis kodus. Sobib sellistesse sulailmaga päevadesse mõnusasti, samas läheb siin postituses kohe üsna jäiseks, niiet ehk on siin see ka abiks. :)
Aga kuna nüüd tuli tali jälle jalgadega maa peale, siis mõtlesin, et peaks seda kuidagi ära kasutama. Talvel ei lähe vist küll ühtegi päeva mööda, ilma et keegi kuskil Eesti “neetud” kliimat ei kiruks. Mulle aga see erakordselt lumerohke talv meeldib. Nagu öeldakse, ei ole halba ilma, vaid ebasobiv riietus. Mnjah, ma ei ole hetkel vist küll kõige õigem inimene seda meelde tuletama, istudes viimased 2 päeva väikse palaviku (see on ju see kõige hullem!) ja köhaga 4 seina vahel. Aga justkui selle kiuste sai vanematekodu aeda meisterdatud paar jääst kaunistust.
Kulutasin päris mitu hetke sellele, et leida üles originaalideest rääkiv artikkel, mida ma millalgi talve alguses kuskilt lugema sattusin. Aga ei õnnestunud. :( Ja peast ma enam ka ei mäletanud, kuidas seal täpselt õpetati, niisiis panin ise oma pea tööle ja meisterdasin aiast lume alt leitud eerikatest sellised rippuvad jääkaunistused. :) See võib tunduda vähe robustne, aga tulemus sai vastupidi väga õrn ja kaunis. Mida vaja läheb?
Eerikaoksi, karpi ja sidumiskohtade aukudeks võtsin tööriistakastist paar väiksemat polti ja keerasin kaks mutrit otsa. Vaatasin, et poldipea ja mutrite kõrgus oleks kokku u 1,5 cm, sest kavatsesin kaunistused teha umbes 1cm paksud.
Siis katsin karbi põhja umbes 1 cm veega, lisasin eerikad ja poldid sinna, kuhu tahtsin hiljem sidumiseks auke. Ja siis sügavkülma. Lasin ühe ööpäeva jäätuda.
Jääkaunistuste karbist välja võtmiseks kasutasin fööni (jah, see võib tunduda vähe veider, aga töötas). ;) Lihtsalt sulatasin kaunistust veidi pealt – jäätükk tuli karbist supsti välja ja seejärel sulasid juba ka poldid läbi jää välja. Nüüd oli veel vaja jupp nööri ja soojad riided selga panna, et see aeda arooniapõõsa külge rippuma viia. :)
Mida ma sellega öelda tahan? Võib olla seda, et igas asjas on midagi head ja ka pealtnäha ebameeldivad asjad saab ise endale alati meeldiva(ma)ks teha. Teen nüüd endale ühe tassi kuuma ingveriteed, tõmban teki peale ja kuulan veel korra seda sooja sügise lugu. :)
Loodan, et praegune sulailm aiakaunistusele liiga ei tee.
Mina lugesin seda Kodu ja Aed detsembrinumbrist. Äkki see oli see, ehkki ma näen, et sa oled suurepäraselt ka ilma artiklita hakkama saanud :)
Sula korral lubas sügavkülmik nad oma hoole alla võtta ;) Jah, täiesti võimalik, et see oli Kodu ja Aed, kuigi millegipärast mulle tundus just, et see oli kuskil internetis :S Igaljuhul väärt idee. Igasuguste ilusate asjadega saaks kindlasti veel midagi lahedamat jää sees kujutada ;)