Minult on aeg-ajalt ikka küsitud, missugust fototehnikat ma oma blogi piltide tegemiseks kasutan. Ja kui ma vastan, et Canon EOS 350D-d ja kit’i objektiivi (18-55 mm), järgneb sellele tavaliselt hämming ja siis küsimus: “Kas sellega saab ka pilti teha?” Tuleb välja, et saab tõesti! :)
Et aga 4 aastat (nii vana on see Canon) ei ole tehnikamaailmas sama tähendusega, mis veini omas, tekkis isu millegi värskema järele. Niisiis saigi juba paar kuud tagasi välja valitud Nikon D7000
Vahe kahe aparaadi vahel on ikka meeletu. Esiteks juba väljast – Nikon on suurem ja raskem. Aga ka sisult – põhifunktsioonid on mul paari päeva klõpsimise tulemusena enam-vähem selgeks saanud, aga üldiselt on seal neid nurgataguseid küll, mida mul alles avastama tuleb hakata. Canonilt Nikonile üleminek on umbes sama, mis Nokialt Samsungile üle minna – menüü ja igasugused funktsioonid on une pealt käe sees, ümberharjumisel tuleb aga ühe igapäevase liigutuse tegemiseks lausa mõtlema hakata! Ei, tegelikult on see ikka väga põnev! :) Väga sügavuti ma praegu siin kaamerate erinevusi lahkama ei hakkaks, aga keda huvitab, saab nende kahe aparaatide näitajaid võrrelda näiteks Snapsortis.
Lahke sõber M, kes oli nõus selle fotoka meile USAst tooma (aitäh-aitäh sulle veel kord!), saabus sealt lisaks fotokale ka 2 objektiiviga – 50mm F1.8D
. 50 mm objektiivi tulemusi hakkab siin blogis kindlasti väga tihti nägema. See on ikka nii mõnusalt valge võrreldes Canoni objektiiviga, mis oli f/3.5-5.6. Uus vaieldamatu lemmik! :)
Aga kui juba näitamiseks läks, siis kohe korralikult, eks? Mõtlesin, et panen siia postitusse kirja kõik senised fotokad ja objektiivid, millega olen pilte teinud. Nagu mainitud, siis Nikon D7000-le eelnes Canon EOS 350D. Selles komplektis oli lisaks 18-55mmobjektiivile veel ka Sigma 70-300mm f4-5.6.
Ja Canon 350D-le eelnes Canon A1 (see filmirulli nõudev versioon), mille sain spordifotograafist vanaisalt. Objektiive on komplektis kaks: Exacta 28-70 mm f/4 Macro ja Canon FD 50 mm, f/1.4. Paar pilti, mis on selle fotokaga tehtud panin üles ka fotokonverentsi Klõps postitusse. Väga mõnus vanakooli kaamera, ainult et talvisel ajal on sellega välitingimustes suhteliselt raske pilti teha – hangub kiiresti -, aga kindlasti kavatsen tuleval suvel mõned filmirullid täis klõpsida. Ühest küljest tänapäevases mõttes jube ebamugav – pilti ju ei näe enne, kui see ilmutusest tuleb. Samas sunnib see just hoolikamalt valima, mida üldse pildistada, kuidas, miks jne. Üldiselt aga olen selle üle väga uhke, esiteks on see minust peaaegu 10 aasta vanem (välja antud 1978), teiseks kuulus see mu vanaisale ja kolmandaks on sellega katsetamine omamoodi lahe protseduur.
Et aga see piduselt uhke postitus veel ka vähe magusamaks teha, näitan veel 350D-ga tehtud pilte šokolaadiküpsistest, mida ma fotoka “kullerile” tänutäheks küpsetasin.
Kuna fotokas rändas Eestisse USAst ja “kuller” on minule teadaolevalt suuremat sorti šokolaadisõber, ei tulnud retsepti kaua valida. Konkursi võitsid ülekaalukalt Nigella šokolaadiküpsised. Kuigi ma ise pole väga suur šokolaadisõltlane, siis nende küpsetamine sundis siiski kord kohvi, kord piima kõrvale lonksama. Imelihtsad ja imehead. :)
Tegemiseks:
125 g tumedat šokolaadi (vähemalt 70% kakaosisaldusega), sulatamiseks
150 g jahu
30 g kakaod
1 tl soodat
1/2 tl soola
125 g toatemperatuuril võid
100 g suhkrut
1 tl vanilliekstrakti
1 külm muna
200 g valget šokolaadi (nööpidena või tükeldatult)
100 g tumedat šokolaadi (nööpidena või tükeldatult)
Pane jahu, kakao, sooda ja sool ühte kaussi ja sega hästi läbi. Sulata šokolaad ja vahusta teises kausis või suhkruga. Lisa sulašokolaad ja sega. Lisa nüüd vanilliekstrakt ja muna, seejärel kuivained. Kõige viimaks lisa tükeldatud šokolaad. Sega segu veel kord läbi. Tee käte vahel või lusikate abiga tainast pallikesed (u 4 cm läbimõõduga) ja aseta ahjuplaadile (ahjus vajuvad nad ise laiaks), üksteisest u 5 cm kaugusele. Pista 170 kraadini eelkuumutatud ahju ja küpseta u 16-18 minutit. Mina sain sellest kogusest 22 mõnusalt šokolaadist küpsist.
Ahjaa, ühe asja unustasin täitsa ära. Uue fotokaga saab teha ka full HD videot, nii et loodetavasti hakkab ka siia neid aeg-ajalt pudenema. ;)
Esimese katsetuse tegi E eile Keila jaol:
Tere Marju! Sattusin siia blogisse täiesti juhuslikult ja olen meeldivalt üllatunud, kui puhas ja maitsekas blogi. Sinu pildid väga lahedad ja stiilsed. Olen alati öelnud, et teha emotsionaalseid toidu või toote pilte on kõrgem kunst!
50mm objektiiv on imeline , sellest jääb sõltuvusse. Olen kindel, et ma satun siia uuesti, siin on mida vaadata ja lugeda
Tere Annika ja teretulemast minu blogisse! :) Kohe ütlemata tore on selliseid kiidusõnu kuulda. Kusjuures selle 50 mm suhtes kardan ise sama, väike, aga väga-väga ohtlik! ;)
Ja loomulikult ootan sind tagasi! Loodetavasti jõuan lähiajal galerii loomiseni kah, siis saab pilte juba veidi mugavamalt lapata :)
Oi Marju palju õnne, saidki kätte:)
Nii, laupäeval ma siis saabun suure tuhinaga Tallinna, peas maitsvad ideed ja retseptid sellele väärilisele fotokale;)
Jaa, aitäh Ragne! Ootan juba ka kangesti ja õpin usinasi, et siis enam hätta ei jääks! ;) See ju juba varsti…
Väga lahe, jään uue kaamera pilte ootama!
ps- Canon A1 on siiski kõige ägedam kaamera:D
Muidugi on, Lauri! Sellepärast ma ta kõige lõppu paigutasingi – et ikka pinget kasvatada! ;) Tänks, ootan ise ka uusi pilte, kuigi nii arenenud veel need kaamerad ei ole, et ise kogu töö ära teeks. Ruumi veel on!
Oi kui äge uudis, palju palju õnne Sulle! Sa pigistasid juba oma eelmisest kaamerast selliseid pilte välja, et ma kohe ei kujuta ette, milliseid kunstiteoseid uuega tulema hakkab! Ootan põnevusega. Mingist toidufotograafia postitusest lugesin kunagi, et ei tasu enne järgmise leveli fotokat osta, kui eelmisest pole viimast võtnud. Ma usun, et Sina just nii tegidki!
Aitäh, Juc! Täitsa selle väljapigistamise moodi ta tundus küll. Eriti praegu, kui saab teha kahe aparaadiga vaheldumisi – vahe väga hästi tunda. Ja mis siis muud, kui tuleb jääda lootma, et uute piltidega alt ei veaks ;)
Õnnitlused uue “mänguasja” puhul! Sellised asjad muudavad nagu väikeseks lapseks tagasi, nii põnev on:). Nii et jään põnevusega uusi katsetusi ootama ja vaatama.
Jah, täiesti õigust räägid, Ülle! Ma ei mäleta viimaste aastate jooksul ühtegi sünnipäeva, kus ma kingituste üle nii rõõmus oleksin olnud, kui praegu ;)
Palju õnne vinge kaamera puhul! Ma pidin toolilt maha kukkuma, kui lugesin, millise objektiiviga eelmised suurepärased pildid sündisid:) See tõestab veelkord, et asi on ikka selles, kes on kaamera taga. Edu ja jõudu uue kaameraga kohanemiseks. Ootan juba põnevusega, mis sealt tuleb…..
Aitäh, Piret! Loodan, et kukkumine väga valus ei olnud! :) Üritan lippu kõrgel hoida ja ikka püüdlikult edasi pürgida. Edu läheb siinkohal kindlasti vaja, aitäh! :)
Palju õnne uue kaamera puhul! Tahaksin Sinu nahas olla! Mul on praegu täpselt sama seis, mis Sul enne uut kaamerat – Canon EOS 350D ja kit obje. Eriti põnev on selle komplektiga sügis-talv üle elada :)
Kuigi ma olen Nokialt Ericssoni peale läinud ja edukalt hakkama saanud, siis Canonilt millegi muu peale ei tihkaks vist küll minna. Või ei julgeks… Kas sellel on mingi kindel põhjus, miks Sa just Nikoni kasuks otsustasid?
Aitäh, Koopatibi! Njaa, ütleme nii, et ma tean, mida sa tunned. Vägagi hästi :) Talv oli ju päris pime – palju seda päevast aega ja võimalust pildistamiseks üldse oli (eriti kit objektiiviga). Aga nagu su piltidest näha, on tulemus ju täitsa valge ja kena, nii et see näitabki, et ega üks hea foto niisama kergelt sünni – tuleb ikka higistada ja vaeva näha veidi ka :)
Miks Canonilt Nikonile? Ei ole mingit kindlat põhimõtet, et Nikonile JAA ja Canonile EI. Pigem oli asi selles, et paljudel tuttavatel on Nikon ja nad on sellega rahul. Samuti soovitati seda mudelit ka konverentsil ja poodides (alguses vaatasime Nikon D90, aga konsultant haaras siis kohe D7000 järele). Ja tänapäeval ei ole minu arvates kvaliteedi mõttes enam vahet, kas Canon või Nikon. Praegu olen igatahes küll ülimalt rahul, ei oska ühegi asja üle kurta :)
Esiteks palju õnne uue fotoka puhul! Mina, kui Nikoni fänn,ütlen,et tegid suurepärase valiku ;)
(Pisut kade ka :) Sellist kullerit läheks endalgi vaja ;))
Jään suurepäraseid pilte ootama!
Ehh, tore, aitäh, Vifka! :) Eks alati tasub silmad-kõrvad lahti hoida, kui sõbrad-tuttavad suure lombi taha rändavad – veidi rohkem uurimist ja plaanimist, kui lihtsalt Photopointi minna ja ära osta, aga hinnavahe on seda väärt küll! :)
Ma ütlen, et see fotokas on leidnud ainuõige omaniku! Sinu pildid ja jutud on väga inspireerivad ja teevad päeva paremaks! Nagu tuhanded teised, jään ka uusi postitusi ootama ;)
Mari-Liis, aitäh sulle! Seda on tore kuulda, et mu blogisse on puistatud ka inspiratsiooni ja hea päeva maitseainet. ;)
[…] Chocolate cookies Image by Tassike.ee – Marju Randmer Recipe and additional story why they needed to be baked is in my blog Tassike […]