Pitsapalavik, reede ja kamalutäis sõpru

Lebotan maja sisehoov-terrassil päikese käes ja kirjutan seda postitust. Kaaslaseks tekk, paar patja ja ühe terrassikorruse korteri rõdult välja lastud punase kaelapaelaga hall kiisu. Nagu praegusest lebotamishetkest võib välja lugeda, on viimaste nädalate suur kiire lõpuks ometi möödas. Ja lõpuks ometi on väljas ka soojaks läinud!

Viimased 4 nädalat olen osalenud ühel koolitusel, mis on suure osa minu ajast ja energiast endale röövinud. Seda õnneks ikka ja ainult heas mõttes, sest koolitus läks väga asja ette ja üldse oli kõik väga viimase peal ja super. Ja kui  nüüd möödunud nädalavahetuse emadepäev välja arvata, läks ka see suhteliselt suure töötegemise tähe all. V.a. reede – sest selle teine nimi on ju teadaolevalt pitsaõhtu. Nüüd ongi mõnus siin päikese käes vedeledes ja mõnuledes see õhtu kokku võtta ja pitsataigna retsept sooviavaldajate jaoks üles riputada. Teiega oli tore! :)

Meite pool toimuvale ja välja hõigatud pitsaõhtule kogunes vist oma 13 sõpra ja kuna nii suurele kambale 3käigulise õhtusöögi pakkumine mu 4toolilise söögilaua taga pole minu (ega tõenäoliselt ka külaliste) helesinine unistus, siis tuli midagi muud välja mõelda. Mõeldud-tehtud: pizza night it is!

Tegelikult sain selle mõtte ja ka taignaretsepti ühelt healt sõbralt ja kokalt Laurilt juba mitu aega tagasi (näed nüüd, aega läks, aga asja sai!). Viimaste kuude jooksul oleme selliseid pitsaõhtuid juba mitu tükki maha pidanud. Nüüd siis leiavad lõpuks ka jahukogused ja õhtu klõpsud blogisse.

Mida tähendab pitsaõhtu? 1) Minu jaoks enne külaliste tulekut tomatikastme valmis keetmist, taigna sõtkumist ja kergitamist ning suuremal hulgal kõikmõeldavate pitsa peale sobivate toiduasjade sobivasse suurusesse tükeldamist. 2) Külalistele aga jahuseid käsi, suurt rõõmu isetegemisest ja otsustusvõime kahanemist, sest erinevaid katteid on palju ja tavaliselt lõppeb see sellega, et pitsa peal on peaaegu et kõike (nagu juuresoleval pildi ka näha on – muide, kui kellelgi peaks olema vajadus ühe hea müügijuhtimistarkvara järele, siis soovitan nende samade Pipedrive‘i poiste poole pöörduda, kes oma “müügitoru” väga eeskujulikult ka pitsa vormi suutsid “progeda”). Ühesõnaga on selline pitsaõhtu üsna mõnus viis, kuidas peol väheke tegevust pakkuda (tühjade kõhtudega pole eriti kartust, et keegi pirtsutama hakkaks) ja lisaks saab ka pererahvas vähe vabamalt võtta. ;)

Alustuseks valmistan ma tavaliselt tomatikastme (saab edukalt juba nt eelmisel õhtul valmis teha):

1/2 salatisibulat
5 küüslauguküünt
8 sl oliiviõli
2 x 400 g kooritud tomateid (omas mahlas)
korralik punt basiilikut
soola-pipart

Haki küüslauk ja sibul, kuumuta suuremas potis oliiviõli, lisa sibulad ja küüslauk, kuumuta paar minutit. Lisa tomatid, basiilikulehed ja keeda kokku. Lisa sool ja pipar ning püreesta kogu poti sisu ühtlaseks. Keeda tasasel tulel kaste alla ja pane purki hoiule.

Umbes 8 suure pitsa superlihtsa ja -hea taigna jaoks läheb vaja:

1 kg nisujahu (või 800 g nisujahu ja 200 g durumjahu (kas keegi teab, kust seda viimast Tallinnas saab?))
4 spl oliiviõli
14 g kuivpärmi
550 ml käesooja vett
soola (viisakalt, nagu Lauri õpetas)

Pane kõik ained suurde kaussi (või laua peale) kokku ja sõtku taignaks. Sõtku, kuni taigen ei jää enam kuskile kinni ja on mõnusalt siidine (võtab u 10-15 min). Kuumuta ahi 50 kraadini ja lülita siis välja. Pane tainas niiske rätikuga kaetud kausiga u 1 tunniks ahju kerkima.

Pitsakatte jaoks võib kasutada mis tahes lemmikuid, aga mõned näited meie valikust: salaami, toorsink, tuunikala, suitsukana, pärlsibul, oliivid, kapparid, šampinjonid, basiilik, tüümian, rukola, mozzarella, sinihallitusjuust, lepasuitsujuust, tšilli ja päikesekuivatatud tomat.

Pitsasid võib teha väikseid (igaühele oma) või suuri, õhemaid või veidi paksemaid. Maitse asi, mulle meeldivad õhukesed. Taigna peale määrida tomatikastet ja laotada soovitud aineid. Küpsetada ahjus 200 kraadi juures u 10 min.