Uhh. Siin see nüüd siis on! Minu viimaste päevade töö tulemus – vanast puupliidi raamist ja tellistest laotud ürdiaed või võib ka öelda hellitusnimega väliköök-ürdiaed Ürtu (just praegu panin sellise). Et see lugu otsast peale ära rääkida, pean ma alustama aga hoopis teisest asjast…
Tegelikult sai lugu alguse sellest, et paar päeva tagasi otsustasime korrastada meie aiaäärset, ühtlasi kasvuhoonetagust maad, kus elavate kirjas oli veel vaid piparmünt ja iirised. Vähem elav (aga see-eest palju võimsam) oli hunnik, kus olid vanast suvilamajast alles jäetud tellised, kõikvõimalikud torud, traadid, eterniitplaadid jms pahn. Et mul õnnestus saada kevadel uus piparmünditaim, oligi eesmärk see aiaäär korda teha ja jätta piparüntide pärusmaaks.
Selle tegevuse käigus tõstis aga taaskord pead fakt, et asjade alleshoidmisest võib teinekord ootamatult palju kasu olla. Niisiis leidsime sealt hunniku tagant vanas suvilamajas (ehitatud u 1983) olnud puupliidi rauad. Esimene mõte oli muidugi, et oh juudas, kes selliseid asju on alles hoidnud… ja miks, ometi, miks?
Enne veel aga pean ma tegema väikese hüppe ja selgitama meie põlvest-põlve kantavat geeni nimega midagi-ei-tohi-ära-visata-sest-kunagi-ei-tea-millal-midagi-võib-vaja-minna. Jah, nii ta juba kord on seatud, et kui vanaema hoiab alles igat lõngajuppi, saab sellest hobi ka tema lastele… ja võib olla ka lastelastele. Ainuke vahe, et igaüks kogub omamoodi asju (ja mul on tunne, et see oleks ühtlasi nagu ka süveneva loomuga…). Näiteks kuna mu isa on olnud kogu elu tisler, siis ei puudu meie majapidamisest tõenäoliselt mitte ühegi mõõduga puujuppi, mille järgi kellelgi üldse kunagi vajadus võiks tekkida. Rääkimata sellest, et vana suvilamaja lammutamisest on alles jäetud enamus telliskive ja üldse on väga palju asju (aga väga targasti!) ärakasutatud ka uue maja ehitamisel.
Nagu maailma asjadel ikka – tavaliselt on 2 tahku (tegelikult tõenäoliselt veel rohkem). Nii ka sellel “hobil”. Ühest küljest tahaks selle maa alla kiruda, aga teisest küljest… saab teha sellise ürdiaia. No saad sa siis enam kiruda!?
Niisiis, leidnud hunniku asju, süttis peakolus lambike – peenar pliidi sisse! Miks ka mitte? Väljas oli vaheldumisi 28 ja 31 kraadi, kuid kangus ei andnud järele – 44 vana pliidi kivi tuli hunnikust välja urgitseda, kohale tassida ja siis nendest ka vundamet laduda (vahepeal ei saanud unustada ka muidugi loodimist!). Ahjaa, ja kui jääb tunne, nagu see aianurk oleks varem niisama tühjana seisnus, siis see on väga ekslik. Selle korrastamine oli puhtalt eelmise õhtu töö.
Vundament laotud, pliidiraam peale kangutatud ja kompostmuld sisse tassitud – no mulle tundus juba alguses see mõte hea, aga et see nii hea ka välja tuli, oli üllatus ka endale. Olin rahul. Järgmisel päeval tõime turult taimi, mõni, mis oli juba aias olemas ja kannatas paljundamist, sai ka niipidi peenrasse pistetud. Loeteluna võiks see siis välja näha umbes nii: estragon, lavendel, salvei, majoraan, tüümian, pune, meliss, till, lehtsalat, sibulad.
Mul oli varem küll eraldi ürdipeenar olemas, aga nüüd on tunne, nagu väiksel lapsel pärast jõule – ka uni läheb hommikul silmist – saaks ainult uute asjadega mängima! Olen kohe südamest rahul, sai tõesti nii tore ja ainulaadne peenar! 100% uuskasutus – vanad telliskivid, vana pliidiraud, kompostmuld, materjali ülejääkidest kogutud väikesed aga kõdunematud puupulgad siltideks (tiigipuust) ja ka ehtsad aksessuaarid: pann, lõikelaud, nuga, tinavalamiskulp. Kõrvale tegin vanadest kändudest lihtsalt mõnusa istumisnurgakese.
Võttis, mis ta võttis, nüüd on vähemalt tunne: “Väsinud, aga oi kui õnnelik!” :)
P.S. Hetkel on Facebookis käimas ka toidufoto- ja retseptivõistlus, kus minu foto ja retsept pääsesid 3 finalisti sekka (jess) ja täna kella 15.00-ni käib hääletus. Kui tahate mind selles ülitihedas rebimises toetada, siis püstiseid pöidlaid tuleks lehvitada minu redistega suupistete foto all (et Meeldib-nuppu näha ja klikkida peab ühtlasi olema ka Estraveli FB lehe fänn). Aitäh ja eriti suur tänu igale hääletajale praegusest 179-st häälest! :)
No Super Marju, ma ei jõua siiamaani ära kiita. Mina eile plaanitud ürdipoti ehitamiseni ei jõudnud. Täna aga PEAN jõudma, ürdid toas ootavad ju mulla sisse saamist.
Tubli oled Marju. Ja Suured tänud Sulle abistamise eest;)
Pole üldse tänu väärt! Ja tea, et ootan nüüd sinu ürdipotist pilti! ;) Kusjuures leidsin täna just Facebookist veel ühe koha, kus on mõningaid ideid uuskasutuseks aias: http://www.facebook.com/media/set/?set=a.449513894391.237141.403917399391 ;) Ka lahedad ideed!
Väga kihvt “ürdipliit”, Marju, suurepärane idee! Ma tean, kui suur töö sellise asja üksinda tegemine on. Aga rõõm tehtust korvab kogu müttamise. Nii et sul on tõesti põhjust uhke olla:)
Ürdipliit ongi palju õigem sõna selle kohta, miski pärast ei tulnud mulle pähe, aitäh! Ja tundub, et sa tead, millest ma rääkisin, sest just täpselt nii ta ongi :)
Niiii ilus! :)
Aitäh, Nora ;)
Väga lahe ürdipeenar. Kujutan ette, kui kihvt see veel siis välja näeb, kui taimed on lopsakaks kosunud.
Jah, ootan nüüd ka, aga oma teise ürdipeenra kogemustest võin öelda, et tõeliselt lopsakaks saab alles 2. aastal… Tänud, Frieda! :)
See on ikka tõeliselt armas viis taaselustada vana, Ürdid pliidis on ka kindlasti sellevõrra maitsvamad! ;) Peaasi, et pann neid ära ei ehmata! :D
Facebookis “like”-i anda ei saa, aga siin annan oma “like”-id kõik edasi, mõnusalt meeliülendav blogi on Sul!
Päikest!
AItäh Katrin vahva emotsiooni eest! :) Pann on vana ja enam ei ehmata kedagi, plaanin sinna ka mõne pinnapealsema taime veel kasvama panna ;)
super-äge! :)
Aitäh, Kratt! :)
Väga inspireeriv, ma vaatan aiatagust betoonplokitorni täna hoopis teise pilguga.:)
On, jah? Väga tore, siis on inspiratsioon õigesse kohta läinud! Edu ja kui miskit valmis, siis ootan alati pilte ja lugusid ;)
Mul polegi veel päris oma aeda. Sellest on kahju, aga küll ma jõuan. Ehk leiame mõne vana aiajupi, kus keegi midagi-ei-tohi-ära-visata-sest-kunagi-ei-tea-millal-midagi-võib-vaja-minna varem elanud on. Loodan, et mulle siis sinu postitus meelde tuleb ja “prügi”hunnikutele hoopis teise pilguga saame vaadata.
Ps: Too tinavalamise kulp on õige peen värk.
Minu arust sellised vanad talumajad ja kuurid ongi just kõige ägedamad kohad, kus oma tuhnimisinstinkte rahuldada.. Nii et ma loodan, et sa saad kõik, millest unistad! Tänud sulle! ;)
Superlahe idee! Unikaalsuse eest lisapunktid, lisaks sellele on see tõeliselt kaunis. Ja oota vaid, kuni need väikesed ürditaimed veel suureks-laiaks sirguvad. Paluks siis uut fotoreportaaži :)
Saab kindla peale tehtud, Tuuli! Pean ennast ainult siis teadlikult veidi tagasi hoidma, et mitte sealt koguaeg noppimas käia. Aga nüüd tulebki kasuks teine ja lopsakam peenar, mis kannatab juba rapsimist ;) Tänud!
Nii armas!
Aitäh! Olen ise ka üllatunud, et nii hästi välja tuli. :)
Oi, no nii vahva idee kiitmiseks ei jagu isegi sõnu! Ja mitte ainult idee, ka teostus kõigi nende detailidega (kulp ja pann =)) on väga ilus!
PS! Õnnitlen võidu puhul! Andsin ka oma pöidla just sellele retseptile. :)
Super tänud, Doris! Nii vahva, kui on nii palju toetajaid ja pöidlahoidjaid, nagu ma nüüd teada sain :) Ja pliidi osas samad sõnad! :)
Marju, Sa oled kunstnik, igas mõttes! Teed “prügist” midagi nii ilusat! Koristasin ka eelmisel nädalavahetusel aianurka ja leidsin sealt vana mootori, mis on seest tühi. Prügikasti seda visata ei saa, aga lähen vaatan selle uue pilguga üle, äkki teen sellest lillepoti või ürdimootori… Aianurgast leidsin veel eelmiste omanike kuivanud jõulukuuse – on ka selle taaskasutamiseks häid ideid :)? Ja hunnik paekive on ka aianurgas, aga neid läheb alati kusagil vaja.
Ehh, tänud, Aet! Punastasin nüüd natukene küll! :)) Aga mootori saad kindlasti millekski ägedaks ära kasutada! Kas või ilusaid kresse vms sisse panna. Ja jõulukuust – on küll võimalusi! Mina nägin hiljuti (enam ei näe seda fotot seal albumis) üht lahendust, kus oli kuivanud jõulukuusel oksad alla tüve külge painutatud ja see pandud ronililledele (või ka hernestele, ubadele) toeks ;) Nii et see on üks võimalus!
Paekivid on tõesti väga kasulikud, kui neid mulgi oleks, aga ei ole. See-eest on veel hunnikuga valgeid telliseid, pean nuputama, mida nendega veel teha ;)
Superäge! Ja… how right! Ma mõtlen seda, et vahel oleks nii hea, kui kõik see vana kraam alles oleks. Küll sealt oleks hea võtta kraami selliste meitsterdamiste tarvis. Aga samas küll mul oli kiire, et sellest kõigest oma suvila aias (ja seda oli palju) lahti saada. Minu esimene päris oma ürdiaed (kui potindus välja jätta) sai samamoodi alguse – mina ehitasin oma vana aknaraami sisse :)! Aga Su oma on muidugi klass kangem kraam – vundamendiga :).
Oi, ma alles praegu nägin. Sina võitsidki!!! Hurraaa! Palju õnne! Sa oled seda kuhjaga väärt! Ma ise ei saanud kahjuks panustada, rallisin mööda Prantsusmaa külasid ringi. Kui oleksin kodus olnud, oleksid mu hääle saanud! :) Loodan, et sa kõrgust ei karda :)
Suured tänud, Juc! Kõrgust õnneks ei karda ja usun, et saab väga põnev olema! :) Ega meilgi on päris palju olnud võitlusi sellel teemal, mida ära visata ja mida mitte. Ja siis ongi mõne asjaga nii, et tagantjärele on hea meel, et tol hetkel jõud üle ei käinud ja prügimäele ei viidud. :)
Oi, seda postitust lugedes ma kohe tundsin kui tuttav see kõik on. Kõige kila-kola alleshoidmine ja julgen vist isegi öelda, kogumine (pika aja peale) on ilmselgelt ka meie perel veres.Nii mõnigi kord ma kirun, et miks on vaja KÕIKE alles hoida, aga samas on olnud ka palju olukordi, kui läheb just seda nii väga vaja. Nüüd, fännates SRIKi, näen veel enam kuivõrd oluline on taaskasutus.
Su Ürtu on TÕESTI väga kihvt! Kui rääkisid eile sellest, siis ma kujutasin ette, et seal saab küpsetada miskit suvistes tingimustes, kas saab?
Suguvõsa värk, mis siin imestada! :) Seal midagi küpsetada ei saa, aga grillinurk on meil ju sealt 5 sammu eemal, nii et ürte grillimiseks kasutada nüüd päris hea! ;)
Super, Marju! Imeline ürdiaed! Oled andekas ja töökas ka veel, kuhjaga ära teeninud taevasse tõstmise!!!! Ilusat lendlemist.
Jah, mul on see kangekaelsuse omadus ka, et kui midagi pähe võtan, siis teen ka ära. Täpselt sama selle ürdiaiaga – läbi kuumuse, higi ja sääsehordide, aga tehtud ta sai! Suur tänu sulle, Piret, ilusate soovide eest! :)