Umbes nagu maasikatorti pole ilma maasikateta, pole ka suve värske salatita. Ei ole lihtsalt paremat hommikuvõimlemist kui unise näo ja soenguga salatipeenras kõigepealt natuke kükitada, kummardada ja küürutada, siis väheke sirutada ja upitada ennast nende tagumiste ja lihavamate lehtede poole (nähtavasti oli eelmine võimleja lihtsalt viilinud).
Hommikuse võileiva peale sobib paar krudisevaid lehi nagu täpid ä-le, kuigi veel tihemini leiab neid praegusel ajal salatitaldrikult. See, missugust liha või kastet krõmpsuva kuhila vahelt veel leida võib, sõltub juba ilmast, tujust ja kuuseisust. Sel korral oli päike Lõhe tähtkujus.
Salati tarvis kahmasin aiast mõnuga koheva puhma värsket kraami (kasutasin erinevaid salateid: jääsalatit, lehtpeeti, rukolat, basiilikut ja Rosela lehtsalatit). Siis tuhnisin kasvuhoones, nina mõnusat tomatipuulõhna (nagu mu ema neid taimi sel aastal iseloomustab) täis, ja leidsin esimesed värviliste põskedega iludused. Peenralt mõned maasikmammud kah (praegusel ajal igal söögikorral kohustluslik kraam).
Lükkisin lõhefilee kuubikud vardasse, määrisin oliiviõliga, maitsestasin soola-pipraga ja grillisime (ei, ei võta kogu au endale) vardaid ploomipuu okstest saadud kuumadel sütel mõlemalt poolt u 3 min (aeg sõltub siiski grillist ja kuumusest). Lõikasin tomatid ja maasikad, salati lihtsalt rebisin meeldivalt suurteks tükkideks ning laotasin taldrikule. Kastmeks segasin kokku 1 osa oliiviõli, 2 osa laimimahla, jahvatasin sisse soola ja pipart. Kui lõhe taldrikul, niristasin salati kastmetörtsuga üle ja asusin… mekkima. :)
Veendusin, et magus maasikaamps oli lõhe ja armsa kollase pirntomati vahepeal mõnus maius, mida juba tead oodata, aga mis teeb siiski iga kord rõõmu. Nagu mandel Raffaelloski.
Aga nüüd… postituse pealkirja lõpuni lugemisel lubasin veel midagi edastada. Teen ümbriku nüüd krabisedes lahti ja loen sisu ette:
“Homme, imeilusa 9. juuli keskpäeval kogunevad toidublogardid soojade merebriiside kätte Sadama turu kaile, pakivad oma kaasa tassitud kodinad lahti, teevad eelnevalt magamata ööst hoolimata rõõmsad näod pähe ning pakuvad oma tehtud head, ja kui veab, ka paremat. Kõik on oodatud!”
Kell 13 olen ka mina esimest korda teiste blogijatega koos ühe leti taga ja kui kõik hästi läheb, pakun üht suvist soolast ampsu. Natuke pabistan ikka ka, aga loodetavasti juhtub keegi seda blogi millegipärast lugema ja tuleb kas või juttu rääkima. Homme, Sadama turul, eks! :) Turul toimumas ka muud põnevat, täpsem päevakava: www.sadamaturg.ee
P.S. Postitus valmis Tokyo Nu School of Jazzi saatel ja ausalt, ma ei taha teada, mitu kuulamist nendest 116 275-st minu omad on.
Ja ma loen ja mõtlen ja loen uuesti ja mõtlen veel, et kuidas midagi saab sõltuda kuuse isust… :D
Nagu maisi tikas noh :)
Aga lõhekala isu tuli nüüd küll peale…njamm!
Mänguruumi pakkuv eesti keel, eks ;)
Lõhe on hea grillida, ei pea enne marinaadis seisma ega midagi. Suts ja valmis, praeguse grilliisu juures just hea teha, ei pea kaua sooja grilli ääres ka seisma :)
Tere!
Imetlen juba mitmeid kuid su blogi (sellest ajast peale kui selle avastasin!). Eriti just fotode pärast, mis eriti ahvatlevad neid retsepte ise järele proovima. :) Suurepärane ja muidugi heas möttes kade- isegi kokkan palju ning olen mitu aastat juba huvitatud fotograafiast, aga ei oska kohe niiii superilusaid fotosid teha, et need ahhetama paneks…:(:D !
Tahtsin veel küsida, et sinu blogi paremal küljel asetseb raamat Plate to pixel: Digital food photography and styling- kas tellisid endale selle raamatu ning mis sellest arvad? On see ka õpetlik ja kasulik neile, kes tahaksid ka osata selliseid fotosid teha? Tahaksin nimelt ise endale seda raamatut soetada või elukaaslase käest sünnipäevaks küsida aga ei tea kas tasub ära võib jääb see mul riiulile seisma ja ilusad fotod tegemata. :P
Ettetänades ja päikest soovides.
Anne-Liia :)
Tere, Anne-Liia!
Esiteks on väga tore kuulda, et oled mu blogi avastanud ja leidnud põhjust ikka ja jälle siia sisse astuda. Nägu on naerul :)
Mis puudutab aga seda raamatut, siis soetasin selle jah endale nii pea, kui see letti tuli, sest tegemist ühe mu lemmiktoidufotograafi raamatuga. Su küsimusele on selles mõttes raske vastata, et kõik sõltub sellest, missugune taust sul fotograafias on. Kui sa tead, mis on ISO, ava, säri (ja kuidas neid kasutada) ja tahad saada teadmisi pigem valguse kasutamisest toidu pildistamisel ja toidustilistikast, siis see raamat sobib sulle väga hästi. Kui aga tahad teada fotograafia algtõdesid, siis sellest selles raamatus (eriti) juttu ei ole.
Mulle meeldib selle raamatu puhul see, et seal on hästi palju pilte, iga pilt käib mingi jutu juurde, kus autor seletab, miks nii ja miks naa. Iga pildi all on ka ISO, ava ja objektiiv, millega foto tehtud. Mööda külgi see teadmine, mis sellest raamatust saad, kindlasti maha ei jookse, eriti kui oled just toidufotograafiast huvitatud.
Ise tellisin selle Amazonist juba aasta algul (eeltellimusena) ja ootasin siis nagu väike laps seda “jõulukinki”. Kätte sain vast millalgi mais alles. Aga oli ootamist väärt ja julgen soovitada küll :)
P.S. Anne-Liia, kui sul on veel mõni täpsem küsimus, võid mulle ka kirjutada marju@tassike.ee :)
Ma olen nüüd ka lõpuks maal ja käin hommikuti unise soenguga aiamaal võileiva peale salatit toomas :)
Ma tahan ka seda toidufotograafia raamatut kiita. Ei suutnud seda tellimata jätta just samal põhjusel, et autor on lihtsalt nii lemmik. Ja ta tõesti raatsib jagada nippe ja tehnilist infot fotode kohta. Kohe kindlasti ei kahetse, et raamatu tellisin.
Mõnus see maaelu, eks. :) Ma loodan ka lähipäevil sinna luksusesse naasta, aitab küll sellest Prantsuse rõdu peal päevitamisest. Rooma salat ootab ju varsti juba Caesariks tegemist ;)