Tee ise: vanilliekstrakt ja vanillsuhkur

Viimasel ajal olen ma täiesti pöördumatult sattunud isetehtud kingituste(ideede) keerisesse. Ja kui moosipurgid välja arvata, siis olen nokitsenud vaheldusekt hoopis mittesöödavate objektide kallal – ehted, padjad, tualettpaberihoidjad ja isegi mütsi hakkasin kuduma (saavutus, sest selles olen ma täielik amatöör muide)! Nüüd aga sattus mu teele üks hea kingiideepaar ka köögis askeldavate sõprade jaoks ja tahtsin need väärt ideed ka siia blogisse pista (sest headel ideedel on halb komme rändama minna) – niisiis, täna meisterdame isetehtud vanilliekstrakti ja -suhkrut!

Kui rääkida veel isetehtud kinkidest, siis esimesena meenuvad läbi aegade lahedate kinkidena kohe näiteks mu esimestest toidufotodest tehtud kollaaž (ehib siiani köögiseina, kuigi varsti oleks aeg seda uuendada), kunagi 18. sünnipäevaks saadud CD, kus 2 klassivenda tegid ise minust, mu pinginaabrist ja ühest sõbrast laulu (isetehtud sõnad, viis, räpp.. naerupurse tuleb juba paljast mõttest peale) ning üks kruus, mille meisterdas mulle üks torulukksepast sõber erinevatest torujuppidest. Mhmh, ja vett peab see ka (enam-vähem)! :) Et miks need kingid siis nii ägedad on? Eks vist ikka sellepärast, et on ju meelitav teada, et keegi on su peale mõelnud ja võtnud selle jupi oma nii hinnalisest ajast selleks, et just sulle midagi luua. Originaalsusest rääkimata!

Need 2 asja vanillikaunast on aga sellised, mille tegemiseks ei kulu rohkem kui 5 minutit, kuid see-eest nõuavad nad nn küpsemisaega. Ma ei taha üldse seda sõna veel oktoobrikuus suhu võtta (aga teate ju küll seda paari kuu pärast saabuvat aega, kus enamik inimestest ärkab 2 päeva enne ja satub siis kingirallipaanikasse), voh, selleks ajaks on need asjad praegu ideaalne juba riiulisse “käima” panna…

Enne aga veel väike teadmistekontroll vanilli kohta. Kõik võib-olla ei tea (aga kindlasti paljud teavad ka), et vanill on maailmas safrani järel kõige kallimate maitseainete nimekirjas kohal nr 2. Miks see nii on? Sest vanillitaimedest (mis kuuluvad orhideeliste hulka (Vanilla planifolia)) viljade kätte saamine ja töötlemine sellisele kujule, nagu meie neid teame, on väga aeganõudev töö. Ja ega neid taimi igal pool ka ei kasva. Algselt on vanill pärit Mehhikost, kus elavad ka erilised mesilased ja koolibrid, kes on vajalikud selle taime tolmeldamiseks (ja seega ka vilja moodustumiseks). Tänapäeval kasvatatakse seda suuremas mahus aga ka Indias ja Madagaskaril. Viljad korjatakse taimelt u 5kuusena, kui need on veel kollakas-rohelised. Seejärel võtab vanillikaunade töötlemine meile tuttavale kujule – must ja krimpsu tõmmanud kaun – veel u 6 kuud.

Vanillikaunas on 2 osa, mis head lõhna ja maitset annavad – esiteks kaun ise ja teiseks kauna sees leiduvad tuhanded pisikesed mustad seemnekesed (seepärast ei tohiks kasutatud vanillikauna kunagi pärast  kasutamist või seemnete välja kraapimist ära visata. Kui kauna on kasutatud piima vms vedelike sees, tuleb see pärast kasutamist korralikult puhtaks pesta ja kuivatada ning kaun ongi taas kasutamiskõlblik).

Keelelisest küljest on EKI järgi muide parem kasutada sõna vanill (vanillsuhkur, vanillijäätis jne), mitte aga vanilje. Tööstuslikult sünteesitud vanilliasendajat nimetatakse vanilliiniks. Viimase üledoseerimisel lisandub mõru kõrvalmaik, mis ei ole just kõige meeldivam.

Nüüd siis aga nende imelihtsate headuste juurde, alustuseks ekstrakt (pildil olev on seisnud alles 2 nädalat):

Isetehtud vanilliekstrakt

250 ml viina* (võib kasutada ka muud 40% alkoholisisaldusega jooki, kuid nt rummi kasutamisel tuleb arvestada siis ka sellele omase maitsega)
vähemalt 3 vanillikauna (rohkem võib alati olla)
õhukindlalt suletavat pudelit/purki

Vanillikaunad tuleb lõigata pikkupidi pooleks, jättes kaunad ühest otsast u 2 cm jagu lahtilõikamata. Seejärel need pudelisse/purki pista, viinaga üleni katta ja korralikult läbi loksutada. Edasi tuleb ainult oodata ja aeg-ajalt pudelit loksutada – kasutama võib ekstrakti hakata juba 1-2 kuu pärast, kuigi täiesti valmis on see alles 6 kuu pärast.

Hoida tuleb pudelit pimedas kohas ja seda aeg-ajalt loksutada. Aja möödudes võib vanillikaunu pudelisse juurde lisada (nt neid, kust seemned juba välja võetud ja mõnes roas ära kasutatud) ja kui pudel on pooltühi, võib lisada ka viina (nii ei saa ekstrakt kunagi otsa).

* Kinkimiseks võib valmistada ekstrakti suuremas koguses ja pärast 6 kuud seismist küpse ekstrakti väikestesse pudelitesse kurnata.

 

Vanillsuhkur

0,5 kg suhkrut
vähemalt 1 vanillikaun
õhukindlalt suletavat purki/suhkrutoosi

Töökäigu variant nr 1:

Pista õhukindlalt suletavasse suhkrutoosi suhkru sisse üks poolitatud vanillikaun (ideaalselt sobib ka see, millest on seemned juba välja kraabitud). Raputa toosi aeg-ajalt, et maitsed ühtlaselt leviksid ja juba paari nädala pärast ongi oma kodukootud vanillsuhkur valmis.

Variant nr 2 :

Haki vanillikaun väikesteks tükkideks ja pane koos paari supilusikatäie suhkruga kohviveskisse ning jahvata ühtlaseks. Seejärel sega hoolikalt ülejäänud suhkruga ja hoia tihedasti suletavas anumas. Nii saad kohe kasutamiskõlbliku vanillsuhkru.

Ja kohvisõbrad võivad valmistada endale ka vanillimaitselist kohvi – selleks tuleb kohviubedega koos jahvatada ka vanillikauna seest kraabitud seemneid ja seejärel saadud segust igaühele omasel moel kohv valmistada.

 Kuidas teile meeldiks selline isetehtud kingikomplekt? Mulle küll meeldiks. Ja üleüldse võib-olla on see liiga minakeskne lähenemine, aga..) kinke tehes mõtlen alati, kas ma ise seda asja ikka tahaksin saada või mitte. Kui selgub, et kaldub rohkem viimase poole, siis võiks ajurakke veel ragistada ja midagi lahedamat välja mõelda. Nagu ma enne mainisin, väänab see klassivendade tehtud lugu siiani naeratuse kõrvuni!

Aga tore oleks ka teie ägedamatest kinkidest kuulda.. niisiis, mida lahedat oled ise kingiks saanud või hoopis ise kingiks teinud? Sest häid ideid ei ole ju kunagi liiga palju :)