Vana pildiraam stiilseks ehtehoidlaks

Olen kuulnud mitmelt koolitajalt põhimõtet: “Segadus töölaual = segadus peas”. Seda töölaua mõtet võiks ju veidi laiendades öelda, et mida rohkem segadust, seda rohkem.. kmkm..piltlikult öeldes, peata kanasid.

See põhimõte kõlab iseenesest väga hästi, isegi liiga hästi ja ilmselgelt liigagi lihtsalt. Ja isegi kui ma väga tahaksin iga päev selle järgi tegutseda, siis ikkagi ilmub mu teisele õlale salakaval kuradike ja vaidleb vastu: “Korras tuba on ainult neil, kellel on liiga palju vaba aega.” Ja suurem osa ajast ongi mul repeat‘i peal just see 2. plaat. Ketrab ja ketrab, ikka ja jälle uuesti otsast lõpuni, kuni ühel hetkel vabanduste kumm enam ei veni ja hakkab juba valusalt pitsitama. Siis saabub suure pauguga koristamistuhin, mööduvad tunnid ja õige pea saabub taas rahu maa peale, on tunne justkui ring oleks täis saanud ja kõik on jälle alguses tagasi.

Üks samasugune taifuun kogus end mu ehteriiulis, kuni lõpuks jõudis kulminatsioonini ja “valu” läks nii suureks, et ma lihtsalt pidin käe ette panema ja oma ehted kuidagi normaaselt ära organiseerima. Ja siin on siis selle tuhina tulemus.

Olen selliseid ehteraame, ehtehoidlaid – kuidastahes neid nimetada – näinud paljudes välismaistes blogides, ajakirjades… on väga ägedaid lahendusi – alati ei pea raamis olema torgitav plaat (lihtsalt mina tegin nii), võib tõmmata tühjale raamile nöörist, pitsist, traadist vms horisontaalsed “korrused” ja siis nende külge konksukestega kõrvarõngaid riputada. Võib kinnitada raami sisse mõne võrgutaolise materjali (tugevam aukudega kangas, ehituspoest midagi metalset vms) ja ka nendesse aukudesse ehteid rippuma panna. Raamile võib lisada ehituspoes saadavaid konksusid, kuhu kaelakeed riputata…

Ühesõnaga – võimalusi on täpselt nii palju kui on ehtekandjaid ja mida lennukam fantaasia, seda erilisem tulemus… Minu oma sai selline, kus kasutasin taustaks vahtplaati, millesse saan korktahvli nõelte abiga ehted rippuma panna. Kaelakeede jaoks muretsesin ehituspoest suuremad kapinupud. Sellise lahenduse juures on hea see, et vajadusel saab neid väiksemaid nõelu väga lihtsa vaevaga ümber organiseerida.

Ehetehoidla

Mina kasutasin:

pildiraami
värvi ja pintslit, sest raam ei onud kohe sobivat värvi
0,5 cm paksust vahtplaati (leiab kunstitarvete ja paberipoodidest, nii musti kui valgeid), võib kasutada ka olemasolevat korktahvlit vms
kangast
liimi
kääre
korktahvli nõelu, lihtsa kinnitusega kapinuppe

Kõigepealt hankisin uuskasutuskeskusest pildiraami (mul oli u 40×60 cm suurune, aga põhimõtteliselt võiks mitte-nii-suur-ehetekandja kasutada väiksemat ja eriti-suur-ehtefänn vastupidi ülisuurt raami). Minu raam ei olnud kohe valge ja mul juhtus kodust ikka veel poolik valge värvi potsik alles olema, nii et asi oli lihtne. Värvisin raami 2 korda üle ja lasin ära kuivada. Enne värvimist võtsin raamilt ka sisemised mõõdud – lahutasin nii laiusest kui ka pikkusest 0,5 cm (sest kangaga koos läheb plaat lõpuks igast küljest veidi paksemaks ja kui varu ei jäta, võib juhtuda, et plaat ei mahu raami sisse ära).

Siis lõikasin riidest tüki, jättes igast küljest varuks u 4-5 cm, katsin plaadi esikülje liimiga ja liimisin kanga esmalt suurele pinnale. Seejärel liimisin servad (ülalt, alt ja siis külgedelt) ükshaaval plaadi tagumisele küljele ja jätsin raskuse alla kuivama.

Kui värv kuiv, kinnitasin plaadi raami sisse (raami ostes tuleb siinkohal jälgida, missuguse kinnitusega on tegemist, arvestada vahtplaadi paksust jne, et kõik ikka klapiks). Ja mitte et see eelnev oleks kuidagi üliraske või ebameeldiv olnud (ainult ootamine oli tüütu), siis tegelikult alles nüüd algas see eriti-eriti mõnus osa – ehete paika seadmine. Kasutasin selleks (valgeid) korktahvli nõelu ja sahtlinuppe (aga võiks kasutada ka nt nööpnõelu). Ja oligi valmis. Edasi vaja ainult sobiv koht leida – ei pea ju üldse seinale riputama, võib ka mõne kummuti või kapi peale seisma panna. Mulle meeldib, et enamus ehteid on ühe korraga silma all ega pea kuskil karbis tuhnima. Nii et n-ö halbades olukordades tuleb ikka uusi ja paremaid võimalusi näha!

P.S. Kellel veel jõulukingiideedest puudus, siis üks stiilne ehteraam kulub vist igale sõbrannale marjaks ära! ;)