Mida pikemaks ja soojemaks päevad lähevad, seda rahutumalt hakkavad näpud sügelema ja ei jõua seda aias toimetamise aega ära oodata. Tubase aiaga olen saanud tegelda juba veebruari lõpust alates. Mulda on sellest ajast alates saanud tomatid (väiksed kirss- ja potitomatitüüpi taimed ja üks esimest korda katsetamisel olev ripptomat), tšillid, basiilikud (väikseleheline vürtsbasiilik, tavaline vürtsbasiilik ja sidrunbasiilik) ja koriander, mis on toas üllatavalt kergesti ja kiiresti kasvama läinud. Sel aastal väga suur see tubane aed ei olegi, sest ürdiaed on viimase 2 aastaga saanud juba päris kopsakaks ja enam ei oskagi väga millestki puudust tunda. Pealegi on mõnda taime lihtsam osta kui kasvatada ja ma juba tean, et ma ei suuda turul taimede ostmisele nagunii vastu panna, nii et jätan midagi turumuttide hooleks ka :)
Sel aastal otsustasin ka tubase aia taimi väetada – ma tean, et paljud ütlevad, et ilma ei saagi, aga mu varasem kogemus on päriselt ka näidanud, et saab küll. :) Otsustasin sel kevadel siiski katsetada ja leidsin selleks loodusliku mereadruekstrakti. Meeldib, et see on suhteliselt lollikindel (muidu tundub see väetamine ka hirmus teadus) – üks korgitäis liitri kastmisvee kohta ja nii kui taimed on oma pead välja pistnud võib kohe sellega väetama ehk kastma hakata. Kuskilt ajakirjast või aiandussaatest jäi kõrvu kõlama mõte, et aianduses ei saagi ebaõnnestuda, sest see on pidev eksperimenteerimine. Mulle meeldib selline lähenemine. Julge pealehakkamine on pool võitu.
Osa selle postituse piltidest tegin juba üle-eelmisel nädalavahetusel Pärnus. Tegime emaga seal peenrad kevadeks korda, kuivatasime õues pesu, grillisime, lõikasin ürditaimede puhmastel kenasti varred tugevasti tagasi, nii et alles jäid ainult 10-15 cm kõrgused köndid (see on Tamme talu Heli õpetussõna muide – siis kasvavad põõsad ilusasti ümmarguseks ja hakkavad kevadel paremini vohama). Ja siis genereerisime just neid samu uusi aiaeksperimente. Naabrid olla juba küsinud, et mis siis nüüd toimuma hakkab, aga eks ma kirjutan ja näitan, kui on, mida näidata! ;) Pärnu naabritest rääkides on tore uudis see, et 2 naabrit ehitasid endale sel kevadel usinalt kasvuhooned. Ja mis eriti lahe – üks tegi selle vanadest akendest (kahjuks pilti pole näidata), väga nupukas igatahes!
Meie kasvuhoones (mis jäi tänavu tänu kavalale lume-eemaldusprotsessile sel aastal tervete klaasidega) olid juba üle-eelmisel nädalal erinevad redised ja lehtsalat tärganud ja vohamas. Viimase nädalaga olla ka rabarber varred siuhti pikaks kasvatanud, nii et sain just eile emalt kadedaks tegeva kõne rabarberikisselli kohta. :S
Ootan nüüd paari eesolevat nädalat, mis tulevad tihedalt aiatööd täis, sest igasuguseid seemnepakikesi on sel kevadel (jälle!) päris parajalt kogunenud. Tänavune köögiviljaaiaplaan on Saaremaa jaoks enamvähem valmis mõeldud, aga eks natukene tuleb ruumi improviseerimise jaoks ka jätta. Ja ettevalmistustööd tahavad ka tegemist, nii et igav ei tohiks hakata :)
Varustus on ka olemas – nagu näha, sain Fiskarsilt uued lillad aiatööriistad. See piklik kühvli moodi ese on osutunud väga tõhusaks vahendiks võilillede välja juurimiseks ebasobivatelt kohtadelt. Kuigi juba eelmisel aastal võtsin vastu otsuse, et sel aastal teen mina pestot ainult võilillelehtedest (kuigi see on nüüd küll ilmselge liialdus, sest eelmisel nädalal tegin seda juba ka karulaugust), aga lihtsalt, infoks.
Ja suure heameelega saan innustada ühte blogikülastajat ja -lugejat ka ühe kevadise aianduskomplektiga, kuhu kuuluvad 3 Fiskarsi Inspiration sarjast valget tööriista – istutuskühvel, hark ja käpa taoline tööriist. Kõik 3 on mul endal järgi katsetatud ja on nüüd täiendamas kenasti juba olemasolevate aiatööriistade ridu. Aga et asi liiga töine ei oleks, lisan tööriistadele ka inspiratsiooniks raamatutarkust – ja loomulikult on see raamat “Tamme talu ürdiaias”!
Kui nüüd loete mu postitust ja tunnete, et see komplekt oleks just teile vajalik, siis jätke siia kommentaaridesse endast märk maha ja kirjutage midagi huvitavat – missuguste taimedega olete varem või kavatsete sel aastal katsetada, missuguseid aiasaadusi ei jõua juba ära oodata või missuguseid kavalaid nippe olete oma kogemustest seni kõrva taha pannud? Kõike seda oleks väga huvitav lugeda, nii et loodan, et sulg on sorav! Õnneliku rohenäpu teen teatavaks järgmise nädala postituses! :)
Nuh, kaua sa esimesele pildile raamatuid valisid?;)
Indrek, õnneks käis see ruttu, sest oluline oli valge värv ja neid mul väga palju rohkem kodus ei olnudki ;)
Jätan märgi maha :)
käisin eile maal ja korjasin suure kottitäie väikeseid nõgeseid… õhtuks tubleb ilmselt nõgesesupp. võilille pestot tahan ka teha.. aitäh hea idee eest. “umbrohud” on minu arust täiega ägedad .. nende toiduks kasutamine annab võimaluse rõõmustada selle üle kui näed aias põõsa all väikeseid naate pead välja pistmas uskumatu eksole :D
Selle kevade esimesed basiilikulehed on aknal oma peanupud välja pistnud. Käin neid ikka päevas mitu korda piilumas, lootes, et äkki nad siis sirguvad kiiremini :) Kui tavaliselt olen piirdundu roheliste taimedega, siis seekord otsisin kaua seemnepakki, kus ka punane basiilik seltsiks oleks.
Paar päeva tagasi istutasin õuepottidesse oma teised lemmikud- koriandri ja tilli. Küll need taimed õpetavad meile, inimestele, seda kannatlikkust…juba teisel päeval püüan mullahunnikus mingitki elumärki leida :)
Unistan juba mitu aastat tomatitaimede kasvatamisest…küll on hea, et veel jõuab. Rääkimata lehtsalatist, mis juba eelmisel aastal julgustas oma lopsaka kavamisega minusugust kobakäppä :)
Selle aasta suurimaks plaaniks on aga maasikate istutamine- olen tänulik sõbrannale, kes oma taimedest mulle juba pojad kõrvale pani :) tahaks peenrad teha ringikujulise püramiidina- vaja vaid mullahunnik kohale tuua ja aiad ümber!
Kuigi eelolevast kirjatükist lugesin, et ebaõnnestumine võiks pigem asendada eksperimenteerimisega, siis on mul veel pikk tee selle arusaamiseni….ebaõnnestumiste nimekirja toon lühidalt ka ära: rukola viitsis eelmisel aastal kasvada vaid 1 cm pikkuseks! Ja koriander oli ka pigem tilliline, kuni hoopis kokku kuivas!
Emalt kuuldud tarkusel, et ka seemnesordid on erinevad, võib tõepõhi alla olla. Kui aastaid ostis ta seemneid Venemaalt, mis tõepoolest olid vastupidavad ja tugevad, siis nüüd keelati nende importimine ära. Mine võta näpust, mis see parim on?
Seega, selg sirgu ja käed mulda, tüdrukud- põnev on see ilmaelu, kas pole?
Nutt tuleb kurku neid pilte vaadates, sest ma ju niiiiii väga tahan seda ka teha, aga tean, et ka tänavu läheb see plaan vett vedama. Mingil põhjusel tulevad suuremad kolimised jmt elumuutused alati just sel aastaajal ette. Eelmisel kevadel Viljandist Tallinnasse kolides pidin ligi kuu aega taimede juurest eemal viibima ja ehkki sõbrad käisid kastmas… jäi armastusest puudu. Oi, kuidas ma leinasin.
Vot armastus taimede ja nendega tegelemise vastu ongi vist seni minu ainuke edu pant olnud. Seda vähemasti mu mitmete erinevate orhideede puhul, kes teatavasti vahel nii kapriissed kipuvad olema, et ei oskagi põhjust leida.
Aga mis puutub nüüd suhu topitavasse taimekraami, siis ma olen endale lubanud, et järgmine aasta tuleb parem. Organiseerin endale juba varakult isikliku peenramaa Aegviidus. Sukeldun seemnemaailma PÄRISELT, mitte ainult teoreetiliselt ning hirmunult, sest tegelikult ma ei tea ju päris täpselt, mida tegema pean. Ja panen kogu oma hoole ja armastuse mängu :)
(Muuhulgas – ehkki ma olen kõigest 20-aastane – olen ma viimased paar kuud konkreetselt unistanud kasvuhoonest. Oh jeebus, ma olen oma peas ju plaanidki valmis joonistanud. Nüüd vaja veel kohta ainult.)
Nii vahva ja mõnus! Minul ka aknalauad paksult igasugu head-paremat täis. Kuid igal aastal keskendun peamiselt ikkagi tomatitele, maal on suur kasvuhoone – jah, ainult tomatitele. Sinna juurde muidugi basiilik. Katsetan igal aastal ka millegi uuega, sel aastal siis artishokiga. Kes teab, äkki läheb õnneks :)
Edu ja mõnusat kevadet!
Issand, mul on just seda komplekti vaja! Ma olen end igale poole loosidesse juba sokutanud (Kodu ja Aed tegi just ühe), sest ma tean, kui head Fiskarsi tööriistad on (mitmendat aastat kaevan juba selle sutsuke laiema istutuskühvliga praktiliselt igal pool):D
Tundub, et ma pean oma aiapostituse nüüd sinu blogisse tegema – käed sügelevad küll ja iga kord maalt tulles on imelik naeratus veel tunde suul:) Üle-eelmisel nädalavahetusel külvatud redised, rukola, kress ja lehtsalatid olid möödunud laupäevaks ninad välja pistnud – pühapäevaks olid juba terved read näha! Isa ehitas mulle mõned aastad tagasi lavakasti ja nüüd mul õnnestub see esimeste kevadilmadega täis külvata (kuigi plaanin sinna veel kirsstomatit vahele pikkida)! Sel aastal on mu kastides lisaks küüslaugule, maasikale (sest ma ei raatsinud sügisel ilusaid maasikataimi ära visata) ja eelpoolnimetatutele veel paar pisikest rida porgandit (et saaks ometi natuke varem), peterselli, salveid, murulauku, talisibulat, tüümiani, oreganot, koriandrit ja rosmariini. Ja loomulikult till (see teeb isekülvi). Ilmselt õnnestub mul kusagile veel midagi lisaks poetada:)
Ahsoo jah, ühes teises kastis on mul ju spargel. Laupäeval olin murelik, et miks miskit veel näha pole, et äkki külm võttis ära. Pühapäeval olid kaks otsa väljas:) Vat, neid ei jõua küll ära oodata!
Ja spinati ma unustasin täitsa ära! Seda kraami ma võiks otse peenralt lõunaks süüa:)
aiandushooaeg on täies hoos. spinat on nii kasvuhoones kui ka õues (seal pidasid taimed sügisest vastu), herned said maha pandud, porgandid, sibulad. küüslauk vohab maasikate vahel. salatid paljunevad ise kasvuhoones ning mõned poetaimekesed said ka ümber istutatud välja. järgmine nädal on plaanis oad panna ette kasvama.
juba on alanud ka lõputu võitlus umbrohuga…
Minu maitsetaime-kogemused piirduvad hetkel kahjuks vaid kolme kevade jooksul pisikesel ühika aknalaual savipottidega laiutamisel. Poleks arvanud, et mulle too näpud mullas sobramine nii meeldima hakkab, kuid omakasvatatud maitsetaimed on ju elu! Mäletan, kuidas esimesel kevadel ei tahtnud mu basiilik üldsegi edeneda – muudkui venisid pikaks ja olid kollased (seda ilmselt liiga tugeva valguse pärast aga ehk oli hoopis muu põhjus). Ja süüa neid ka ei saanud, sest nad kasvasid nii paganama aeglaselt :) Kuid suvel viisin oma viis potti basiilikuhakatisi suvilasse, kus ema need peenrasse pistis ja oh, kus sealt tulid põõsad! Suvi oli muidugi ka tookord täiesti vahemereline ja siis sai seda maitsetaime ikka korralikult ekspluateeritud.
Oma salatikraam on ikka kordades etem, kui poest saada olev roheline. Seistes teinekord ka näiteks puuviljaleti ees tahaksin ma sinna panna sildi “Everything that looks like plastic, is”. Ja pole ju isekasvatamine üldsegi keeruline. Muidugi on hea, kui kogemusega tulevad ka enda nipid (näiteks äkki nad kasvaksid paremini, kui ma neile laulaks… ), kuid minu arvates kasvavad nad ka muidu. Või nagu kuskil lasteraamatus oli kirjas “Juurviljad kasvasid, nagu oskasid.”
Enda aed oleks muidugi unistus. Üldiselt on mul õnnestunud üles kasvada nii, et poekraami ma “päris” juurikateks-puuviljadeks-maitsetaimedeks ei tunnista ning oma aia kraam on see ainuõige värk. Ei jõua juba ära oodata, millal saaks maitsta ema kasvatatud maasikaid :)
Väga põnev on lugeda, mida keegi kevadel kasvama paneb ja mis selest kõik välja tuleb. Minu katetused käivad juba päris mitmendat aastat. Kasvuhoonesse tomati ja paprika taimed kasvatan ise ja ega ma turult väga taimi ei olegi ostnud. Eelmisel aastal oli soov endale meliss peenrale saada ja see sai küll turult toodud. Muidu aga olen seemnest kasvama pannud basiilikut, koriandrit, tüümini, salveid, rosmariini, lavendlit, iisopit jne. Sel aastal katsetan kurigirohu, pune, majoraani, füüsalite, arbuuside ja melonitega. Eks näis, mis saab.
Teisi üsna tavapäraseid taimi kasvatan ka igal aastal. Näiteks kurk ja kabatšokk on üsna lollikindlad ja õnnestuvad ikka.
Väetamisse olen ma ka siiani suhtunud pigem neutraalselt ja omas aias väga midagi katetanud ei ole. Sügis-talvel aga panime kasvuhoonesse ja õue puudele-põõsastele vutikakat. Eks näis, mis tulemus on. Üsna vänge värk ja liialdada vist ei tasu.
Fiskarsi aiatööriistad on ühele aednikule küll minu arust asendamatud abilised.
Päikest ja mullaseid näppe kõigile hobiaednikele!
sinu postitusi on nii huvitav ja kasulik lugeda. Ma väga sooviks endale neid tööriistu ja veel rohkem seda head raamatut:) Minul on väike ürdiaed, mis täieneb igaastaga. Ainuke asi mida mul ei õnnestu kasvatada on rosmariin. Vaieldamatu lemmik on tüümian ja basiilik. Suurem osa taimi ikka kasvatan ette. Mul on väga suured ja vagusküllased aknalauad, et seal kohelust kasvatada igasuguseid asju. See aasta esimest korda kasvatan sellerit. Muidugi ei puudu ka arbuus, mille vlju olen saanud nautida paar aastat. Küll pisemad, kui poe omad, aga niiiii magusad.
Ja jätan minagi oma jälje :)
Kuna sel suvel ei ole võimalik väga palju maakodus viibida, siis eriliselt suurt poti-/peenrapõllundust ei tee. Lihtsalt kahju oleks, kui taimed hukka lähevad.
Küll aga kuuluvad minu vaieldamatute lemmikute hulka basiilik (lihtsalt võrratu) ja õlikõrvits, mille seemneid saab kuivatatult niisama süüa krõbistada (olen laisk ja ei viitsi eriti tavalise kõrvitsa seemneid kestadest välja nokkida :D).
Rõhun sel aastal aias majandades rohkem püsikultuuridele ehk siis tegelen oma lemmikute, okaspuudega. Sai hangitud kuuski ja mände, mis kenasti endale aias hekina ja lihtsalt ilusatena koha leidsid. Mõned jugapuud said aia äärde istutatud ja kivimüüri juures leidis endale koha roomav kadakas.
Plaanis on teha uus peenar roosidele ning neid ka juurde tuua Põltsamaa roosiaiast,kuna talv on sel aastal palju kahju teinud :(
Ka on eelmisel suvel valminud püramiid, millele sel kevadel plaanis maasikad istutada – lihtne hooldada ja korjata.
Väikese nipina on aiamaal kasutan multšimiseks lehtpuu saepuru. Umbrohule ei meeldi ja nende mõne läbi kasvanud taime välja noppimine on lihtne. Pole vaja isegi käsi mullaseks teha. Lisaks ei pääse teod taimi rüüstama.
Jõudu ning palju päikselisi ilmasid sulle ning kõigile rohenäppudele. Aitäh ideede eest, mis on olnud suurepäraseks inspiratsiooniks :)
Sel aastal planin ma oma ürdiaeda kõvasti laienda- varasemast on sealkasvamas petersell,küüslaugud, talisibul,murulauk,karulauk,hapuoblikas, piparmünt ja meliss. Eelmisel aastal katsetasin ma erinevais salatisorte, et leida oma lemmik;). Sel aastal plaanin rohkem ürtidele keskenduda: koriander, petersell, rukkola, sidrunbaasilik, vürtsbaasilik, basiilik, tüümian, majoraan, rosmariin juba kasvavad akanalaual ja ootavad õue minemist:)Eelmisel aastal kasvatasin esimest korda ka tzillipipraid, mis minu suureks üllatuseks õnnestus ka väga hästi. Kindlasti kasvatan ka spinatit, sellerit, porrulauku,erinevaid tomati ja paprika sorte, suvi-ja muskaatkõrvitsaid , proovin ka meloneid ja arbuuse kasvatada:) Kevadel ei jõua ma kunagi ära oodata, millal saab peenra pealt karulauku slatite sisse tooma hakata:)Mis muud soovida, kui viljakat mulda ja päikesepaitselist ilma;)
Marju, sinu postitusi on alati väga huvitav lugeda. Olen ka midagi kõrva taha pannud ja järgi teha proovinud. Aitäh Sulle, et oled loonud sellise toreda blogi. Sel aastal on mul plaanis istutada tomatid õue, sibulat, küüslauku, võibolla veidi rohelist salatit – tilli ja kindlasti basiilikut ja rukolat. Lapsed on aastaga veidi suuremaks kasvanud ning nüüd võiks juba aiatöödega pihta hakata (just nimelt – katsetama!). Loodan samuti võita need armsad tööriistad ;)
Üks tore aiatööriistade komplekt kuluks küll.Tamme talu olen plaaninud külastada aga veel ei ole sinna jõudnud.Oma maitsetaimede peenra lõikasin ka täpselt nii nagu õpetatud.Kasvab seal-pune, tüümian, iisop,salvei,monarda,meliss, piparmündid,murulauk ja mugullauk jne, kasvuhoones kosuvad pisikesed basiilikud ja muidugi till ja petersell ja porru. Proovin sel aastal esimest korda kasvatada juursellerit. Juurpetersell sai eelmisel aastal minu uueks lemmikuks. Põnev on ise kõike kasvatada.
Kuigi kerest ei paista see välja, siis mina armastan “süüa” silmadega. Minu aknalaual ootavad lilled, et väljas külm otsa saaks ning nemad laiutama asuvad. Kärsitult ootan, et uued puud-põõsad kiiremini kasvaks ning unistan sellest, kuidas ükspäev mul aias pojengid ja floksid õitsevad. Valisime uued marjapõõsad ning vanadel õuna-, ploomi- ja kirsipuudel on viimane võimalus ennast sellel suvel tõestada. Selle eest abikaasa pani juba porgandi ja redise seemnelindid mulda ning eile ehitas peenrakaste kuhu pidid tulema maasikad ja herned – laste lemmikud.
Silmale on su blogi väga-väga ilus vaadata!
Ma vist pole küll kõige õigem inimene siin sõna võtma, sest minu aiandus ei edene teps mitte. Eelmisel aastal hakkasin suure hurraaga endalgi aknalaual maitsetaimi kasvatama. Potti sai pandud basiilik, petersell ja murulauk. Niikaua kuni ninakesed mullast välja kerkisid, läks kõik hästi (ootamine oli oi kui põnev!), aga palju suuremaks mu taimed ei kasvanudki. Vaid mõne cm pikkused varrekesed. Elan keskküttega korteris, kus ainult hommikuti paar tundi päikest sisse paistab. Lohutasingi end sellega, et ehk on süüdi kuiv õhk ning vähene päike.
Paar päeva tagasi aga avastasin kapist sibulaid võttes, et näe – rohelised ladvad peal! Pistsin kohe veeklaasi ja aknalauale. Saab siis natuke maitserohelist seal aastal sealtki.
Oma väikesest ürdiaiast unistan aga ikkagi! Ja see blogipostitus tegi isu ainult suuremaks. No kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka peab saama!
Meie emaga üritasime eelmine aasta kasvatada piparmünti, mis tavaliselt on paljudele umbrohuks. Algul panime toas aknalauale seemned kasvama ning seejärel viisime suvel mõne cm pikkused varred välja, aga pikemaks nad õues ei kasvanudki – see on kummaline lugu nr. 1
Teiseks kummaliseks looks on, et sel talvel panime aknalauale ka mõned ürdid kasvama – koriander, till, petersell, murulauk. Kasvama hakkas neist vaid petersell koos paari nigela tillivarrega.
Kummaline lugu nr.3 – panime ka sibulad aknalauale. Pealsed kasvasid kaheksast sibulast vaid ühele – vähemalt jagus paari kiluleiva peale.
Päikest on ja kasta said(esimesed kaks lugu), kui muld kuiv.
Raamat ja tööriistad kuluksid selliste juhtude vältimiseks küll ära. (:
Oma aeda mul kahjuks ei ole. Mitmel kevadel olen mõelnud, et katsetan aknalaua aiandusega, aga seegi plaan on siiani soiku jäänud. Selle kevadeni. Seekord tõesti katsetan. Praeguseks on mullast piilumas potitomatid, natuke tilli ja peterselli ning basiilik tuleb lausa mühinal :) Just täna käisin mulda ja potte juurde ostmas ning lisaks ostsin ka paki võõr-liivsinepit. Näis, mis sellest saab. Hetkel olen küll oma aknalaua aiast hirmus vaimustuses :)
Seda toredat raamatut sirviks-loeks kohe väga hea meelega.
OHHH,kuidas mulle meeldivad maitsed.Ja see raamat annaks kindlasti head nõu,kuidas ise kasvatada.Et enam ei peaks poest ostma ürte:)))))
Ja need tööriistad oleks selleks suureks abiks.
Kui vaid loosiõnn naerataks :)))))
Vapustavalt ilusad pildid, Marju! Avasin täna su blogi mitu korda, et neid pilte vaadata.
Mina ka esimest aastat nüüd tõsine aednik. Suurt rõhku paneme tomatitele – lähipäevil saabki kasvuhoone üles ning tomatid kolime sinna. Külvasin tomatid ise seemnest ning praegu on need umbes paarikümne cm pikkused. Mul on hetkel 86 pikeeritud tomatitaime ja seda on selgelt liiast – kel vaja, annan hea meelega osad ära.
Maitsetaimi ja salatilisi kasvatan ka, seda tegin tegelikult juba mullu. Tegelikult paneks päris palju asju veel maha, aga peenrakaste ei jõua valmis, kuna paari päeva pärast lähme me kaheks nädalaks reisile ning tagasi tulles on juba enamus asju liiga hilja külvata-istutada.
EElmisel aastal lugesin Sinu blogist neid ürdipostitusi ja…panin seemned mulda, et kasvatada aknalaual põhilisemaid ürte. Küll ma nunnutasin ja kastsin neid ja hoidsin, aga…ega nad väga suureks kasvanud. Päris ilma ei jäänud, aga väga rahul ka polnud.
Sel talvel hakkasin igatsevalt vaatama meie kortermaja õuele, kus on reas mõned aiamaalapid ja haritud osade seas oli kaks hukka lastud maad. Sel kevadel võtsin asja tõsiselt ette. Pea 15 aastat kasutamata olnud aiamaal on tööd palju, aga nüüdseks hakkab minu lapike ilmet võtma. Pisut, pisut on veel välja juurida neid hulle”liaane”, milledele ma ei oska nime anda, aga mis on kole pikad, vonklevad, sitked ja okkalised. Risu all olevad marjapõõsad olen välja päästnud ja kõlbmatud oksad ära lõiganud. Üllatusena ilmuvad välja siit ja sealt erinevad lilled ja esmaspäeval leidsin rabarberi:) Ürdid on minu suurim armastus, mida ma tahaks sinna aeda panna. Basiilikut eriti, palju, palju basiilikut, mille kohta ütleb mu viiene tütar…mmmm,nurrrjatult hea basiilik :) Nii käingi Sinu blogis kogu aeg kiikamas, et mida tarka jälle kõrva taha panna ja oma aias kasutada :) Ja Sinu piltidest ma parem ei räägigi, need kõnelevad Sul ise :) Võrratud!
Naabrinaised käivad mul õnneks ka juba vaatamas, et mida ma seal õues nokin :) Üks mami lubas tuua punet ja sibulat, karulauku….maalt toon endale piparmündi….oh ja oma esimese eelmisel aastal kingiks saadud orhidee sain tänavu uuesti õitsema. 7 õit on avanenud ja 10 ootavad oma järge. I am happy!
Väga kaunis blogi sul! Panen siis ka märgi maha ja siia kirja, et sel aastal kavatsen teist korda katsetada füüsali kasvatamisega. Olles lugenud, et füüsal kasvab meil ka avamaal, ostsin eelmisel aastal Nõmme turult 2 taimekest ning istutasin nad omale kõrgpeenrasse. Mõlemad kasvasid suve jooksul suurteks põõsasteks ja külge ka väiksed ilusad rohelised laternad. olin üliõnnelik, kuid kahjuks osutus suvi liiga lühikeseks ning marjad ei jõudnudki valmis saada. Sel aastal proovin uuesti, aga broneerin neile hoopis ühe kasvuhoonenurga, vaatame, mis siis saab! Soovitan teilgi proovida, füüsalid on ju üsna imelised marjakesed!
:D Mul ka kohe esimene küsimus lugedes, et huvitav, kui kaua sa raamatud valisid.
Eks aknalaud saab ka sellel aastal maitsetaimede raskust tunda. Ega miskit uut sellel aastal väga suurelt ette ei võta. Erinevaid basiiliku laiendus ja tilli ja rukolat ja muud juba vana tuttavat, aga köögis hädavajaliku.
Igatsen ikka oma aeda. Natukene veel ja siis peaks ta juba paistma hakkama ka. Väiksena ei saanud ma üldse aru, et miks keegi peaks peale maasikate miskit üldse maha panema. Eks ma suurt maasikamaad igatsen ikka, aga silmad on rohelise ja söödava kohapeal palju laiemaks läinud.
Kunagi, kui see päris oma aed juba käes on, siis sinu blogi tuleb kindlasti uuesti ülelugeda.
PS: Eelmise aasta sildid, mis sinu juurest siit leidsin töötavad sellel aastal ka.
No ja iga sinu uue postitusega tahaks kohe kommenteerida, et ILUS on.
Käisin enne tiiru kasvuhoones ära…erinevad redised (kollased,punased punase-valgekirjud,piklikud) sirguvad hoolega.Nina on mullast välja pistnud ka brokoli,mida katsetan/kasvatan esmakordselt ning erinevad lehtsalatid.Ahjaa – minu suure lemmiku,jääsalati,seemned said ka mulda. Õue sai mitmesse kohta torgata päevalilleseemneid :) Talvel vaja ju linde toita… Katsetan maisi kasvatamisega.Loodan pika sooja sügise peale,et tõlvikud ikka valmida jõuaks.
On üks huvitav taim,mille seemned oleks tahtnud ka mulda panna,aga kahjuks olid sel korral kui seemnepoodi sattusin kõik seemnepakid ära müüdud. See taim on SUHKRULEHT :)
Praegu üliõpilasena ühikas elades kasvatan ikkagi kangekaelselt maitsetaimi aknal, mis sest et valgust eriti siia ei paista. Ja sel aastal sain kõrvaltoa inimestelt ühe väga-väga hea sünnipäevakingi- 8 väikest ilusat potikest maitsetaimedega, kõigil ilusad värvilised sildid nimedega küljes. Aga ühel sildil oli kirjas “armastus”, see pidi siis üllatuseks jääma, mis sealt tuleb. Kasvab see armastus küll, aga seda, mis ta on, veel aru pole saanud. Ise külvasin ka suure potitäie basiilikut, kuna see on mu vaieldamatu lemmik ürtide seas. Aga ema ja isa kasvatavad mul ikka korralikult peenral ka asju, viimastel aastatel on isegi ise ettekasvamisega väga hoogu läinud- nii armas on vaadata nende elevust, kui nad räägivad, mida jälle maha sai pandud. Nüüd eelmine kord kodus käies teatasin, et meil on maapirni ka vaja aeda. Ema kirtsutas seepeale nina, ütles et tema lapsepõlvekodus kasvatati seda lillena, et ei tea kas see ikka süüa sünnib. Isa oli õnneks positiivsemalt meelestatud, nii et saan oma maapirni maha!:)
Lopsakat taimekasvu!
Minu tubased aiakatsetused on piirdunud enimlevinud maitsetaimede kasvatamisega: murulauk, till, petersell, basiilik, salat. Petersell oli minu jaoks suur üllataja, kui nii võib öelda, lapsepõlves oli selle maitse kuidagi vastumeelne ja eelmisel aastal kahtlesin, kas seda üldse kasvama panna, sai aga peagi suureks lemmikuks. Murulauguga läks veidi kehvasti, nimelt sai see mu kassi suureks lemmikuks ja nii kui murulauk nina välja pistis, see ka ära söödi ja niimoodi juhtus korduvalt, kuni murulauk enam nina mullast välja pista ei julgenud. See aasta kasvavad aknalaual till, petersell, salat, peetsalat ja kassimuru. Plaanis on panna kasvama füüsalid (eelmine aasta oli saak üsna korralik, 10st taimest sain kokku u 50-60 füüsali marja) ja herned, ka need olid eelmine aasta kassi suured lemmikud, mis tõttu sain mina sealt ainult u 5 hernekauna.
Tere
See aasta panin maha spinatit ja rukolat, mida ennem ei ole kasvatanud. Kummaline, aga salvei seemneid ei ole leidnud- seda väga armastan ja kasvatan kogu aeg. Väga tahaks veel kasvatada rohelisi ube, melonit, kabatšokke, tomateid, koriandrit jm. aga ei ole väga ruumi ega aeda linnas.
Kõik muud lihtsamad maitsetaimed kasvavad iga aasta aknalaual väga kenasti (basiilik, salvei, petersell, murulauk, till).
Hernevõrsed on toredad ja neid söön niisama.
Münti üritasin kasvatada, aga sellest ei tulnud midagi välja- see venis pikaks ja polnud väga lobsakas.
Ahjaa, rohelise sibula kasvatamise idee sain Sinu blogist- sibulal ots maha ja vette kasvama- väga hästi tuleb välja! Aitäh.
See aasta kasvatan maitsetaimi rõdul. Suvila jääb seitsme maa ja mere taha ja seal saab suvel ainult 2 nädalat veeta. Küll on kurb siis võsalõikuriga marjapõõsaste vahel trimmertada ja mõelda, et mis siin kõik olla võiks, kui oleks rohkem aega…. Seal sai alati pikki peenraid herneid kasvatatud – olenemata sellest, et ma ise neid allergia pärast süüa ei saanud:) Siin, kus ma praegu elan on majahooldaja palganud aedniku… vahest ma lausa vihkan teda. Tahaks joosta karjudes välja ja muruniiduki enda kätte rabada:) Aga samas on ka huvitav vaadata, kuidas hekki nöörimööda istutatakse/lõigatakse. Põõsaid ümaraks pügatakse. Mis multši kasutatakse, kuidas väetatakse, millal ja kuhu muru külvatakse jne.
Taimed kasvavad rõdul hästi – endal oleks rohkem vaja teadmisi, kuidas neid kokakunstis kasutada:)
Ja mina kadestan kõiki, eesotsas Sinuga, kellel taimede kasvatamine välja tuleb. Minul lihtsalt ei tule välja. Sain ka nüüd päris oma aia, kus võiks mida iganes kasvatada, aga hirm on. Ei tea, kust otsast alustada… Arvan, et sellel aastal võtan appi turutädid ja siis vaikselt hakkan ikka ise ka proovima :) Maitsetaimed ja salatipead ennekõike!
Ära ütle iial iial. Kui me soetasime elamise koos laguneva kasvuhoonega, siis ma ajasin tagasi, ei ei ma ei hakka seal kasvatama tomateid. Nüüdseks on juba mitmeid aastaid seda tehtud. Selleks hooajaks sai kasvuhoone ka uue katuse, mis annab jälle hoogu juurde. Lisaks maitsetaimedele, lähevad maha ka (kui uus muld ka sisse saab): viinamarjad (eelmine suvi kingiti), tomatitaimed, kurk (eelmine aasta ostsin ma terve suve kurgitaimi, mis lõppes lõputa ehk kurki ei saanudki kasvuhoonesse).
Katsetustes. Sel aastal proovin arbuusikasvatamist. Olen proovinud ka artitšokk kasvatada, aga ei tulnud sellest midagi välja.
Tahaksin proovida ka suhkrulehte kunagi.
Ootasin väga karulauku, nüüd ootan tilli ja sibula ülesastumisi.
Sul on väga vahva blogi ja loodan, et su näpud peale mullas sonkimise ja arvuti taha jõuavad, et sa oma vahvatest ideedest ja tegemistest teada annad.
Olen sinu blogi pidev jälgija ja nautija :).
Sel aastal olin jälle tubli ja panin ise tomatiseemned maha ja nüüd on juba hirmus kenad taimed olemas, mis varsti tahaks kasvuhoonesse laiema elu peale :). Paprikataimed ei tulnud üles, aga õnneks sain külapealt taimed ja ka neid nunnutan veel toas aknalaual. Porru tahaks ka varsti juba peenrale istutamist, aga vara veel – külm ju. Palju asju panin see aasta ka nö eksperimenteerimiseks: 1. Esimest korda külvasin vürtspaprikat (paki peal olid sellised tšilli moodi viljad ja märge, et mida punasemad, seda tulisemad), väga kenad taimed tulid; 2. Esimest korda panin maha maitsetaimede seemned, millest on saanud terve “mets” köögiaknalaua peale – vürtsbasiilik, tüümian, estragon (kahjuks ei tulnud üles rosmariin :( – algaja värk, selleks olekski hea üks kasulik maitsetaimede raamat :)), kui ilmad soojemaks lähevad kavatsen veel otse peenrasse külvata veel sidrunmelissi ja peterselli; 3. Esimest korda tahan katsetada arbuusi ja meloni kasvatamist – seemned on maas, ootan tärkamist. Seda katsetust ma natuke kardan ka, ikkagi selline lõunamaine värk, aga kuna maad on kõvasti käes, siis oleks ju patt mitte katsetada! :D Ja kui lähebki aia taha, siis olen lihtsalt jälle ühe kogemuse võrra targem :). Aga no tavalistest asjadest on nagu ikka olemas maasikad, sõstrad, õunapuud, peenramaale külvan ikka tavapäraselt oma porgandid-kaalid-peedid-oad-herned-sibulad. Küüslauk on juba väga ilus – need ma panin ka tegelikult esimest korda elus sügisel maha :). Niiet, selline see aiapidaja eluke on – tavapärasele ikka sellist eksperimenti ka lisaks ja elu on lill! :D
Tere,
neile, kes on jälle:) pannud kasvama liialt basiilikutaimi ja mõtlevad, et kas need suve jooksul kõik söögiks saavad, üks SUUR SOOVITUS – pange ülejäävad terved lehed sügavkülma ja kevad-talvisel ajal kui tahaks juba ainult rohelist leivale(aga mida veel pole, seda pole), siis suristage endale neist külmutatud lehtedest üks oma ja hea PESTO (ja võin kinnitada, et suveltehtuga pole miskit vahet, oluline on tegutsega külmunud lehtedega). Jälle üks võimalus vältida väetistest pungil poekraami ja nautida oma töö vilju. Pole paremat kui kesk talve süüa suvist pestot!
Ma ei ole koduaia vastu veel niisugust huvi tundnud, kui nüüd, mil hakkan pesast lahkuma. Muidugi olin alati kibekiire kõiksugu aiasaadusi sööma ning sattusin suviti pruunistumise eesmärgil ka vagude vahele rohima, kuid ise ei ole midagi mulda istutanud. Alati kaugelt ema vaadanud ja mõelnud, ei minust aiapidajat saa. Nüüd aga, mil sügisel koos kaaslasega oma elu peale jalutame, mõlguvad hoopis teistlaadi mõtted peas! Ideid tekib alati juurde, ükskõik mis teemal kuid sel aastal on suurim mõttevälgatus see aiapidamine selgeks saada. Inspiratsiooni voolab sisse uksest ja aknast – hirmutav! Kuid ei tasu ette rutates ennast tupikusse suruda, vaid tasa ja targu, katsetamise käigus õppida. Ja mida paremat, kui oma ema, tark aiapidaja varnast võtta. Tänu tema abile said juba eelmisel kuul mulda basiilik, redis, lehtsalat, jääsalat, tomatid, kõiksugu sorte lillemaailmast. Kaks kõige eksootilisemat pesa tegime sel aastal melonile ja puuvillale. Ootame suure põnevusega! Eelmisest aastast kogemus arbuusi näol olemas – oli vahva! Aed on meie jaoks suure tähendusega, on ka minu jaoks, eriti nüüd, mil ise käed külge lõin ja OMA saadusi ootan. Porgandid, segasalatid, herned, maasikad…see kõik tekitab tohutu ootusärevuse! On mida oodata. Sekka ootamisele istub lauanurgal tühi märkmik, mis täitmist loodab. Minu esimene aiapidaja märkmik :)
Parimat!:)
Lavendel! Kas olete proovinud lavendlit? Eelmisel aastal sai juhuslikult ürtide vahele mõned põõsad lavendlit torgatud. Et no vaatame, kas nad meie suvesoojuses üldse hakkavad õitsema. Ja hakkavd. Ja mitte ainult õitsema vaid LÕHNAMA. Pesukapis lõhnavad siiani riidest kotikeses. Sattusin täiesti sõltuvusse oma väikeste siniste põõsaste lõhnast.
Aga tal on ka köögis oma koht, teda leiab prantsuse ürdisegu “Herbes de Provence koostisses: lavendel, rosmariin, basiilik, nõmm-liivatee. Lambalihatoitudele proovige koos tilli, salvei ja piparrohuga. Ja õitest saab ilusad kaunistused magustoitudele või jäätisele.
Täna helistas naabrimees, et on 3 koormat värsket rammusat mulda mu aiamaale toonud. Teie ju teate, milline rõõm see on :-)
Elan kortermajas ja siin on suhteliuselt keeruline maandada oma aianduskirge. Kuid olen leidnud lahenduse rõdulillekastide näol. No jah, rõdudest jäi ikka väheks, lillekastid said kõik aknad. Nüüd on neid mul 8. Ja oi kui mõnus on nendega tegelda, kuidas nad terve suve rõõmustavad mind. Ja tuleb välja, et mitte ainult mind ja minu peret. On olnud vahvaid jutuajamisi, kus korraga keegi mainib, et vat seal kortermajas elab küll üks hull lillemutt. No jah, siis punastan heameelest ja tunnistan ülesse, et see nn hull olen mina. Rõdukastide petuuniad ja lobeeliad kasvatavad mulle ette mu rohenäppudest ema ja isa. Suur tänu neile, et nad võtavad vaevaks teha seda aega nõudvat tööd. Kuid rõdel kasvatan ka ronivaid taimi, lehterkellukaid, need kasvatan ma tavaliselt ise ette. Kahjuks sel kevadel mul see ei õnnestunud, ükski ostetud seemnest ei idanenud.Lausa arusaamatu, sest tegu oli mitme erineva seemnepakiga. eks nüüd pean hoolas olema ainaduskeskuste külastamisel , et leiaks endale ilusad ronijad rõdu seintele. Ja tavaks on ka saanud, et suvel kasvab suures potis natuke supirohelist.Ja eelmine suvi kasvas isegi tomat. Tomat sattus minu juurde täitsa juhuslikult, seemneke oli petuuniataimede vahel , selline väike ja äbarik. Istutasin ta eraldi potti ja ega ma suurt lootnud. Kuid sügiskülmade tulekuks oli taim kasvanud maast laeni ja vilju saime temalt paarikümne ringis. Sel aastal on plaan jälle tomatiga katsetada. Praegu aga kasvatan aknalaual puuvilla taimekesi. Päris huvitav, kuidas nad rõdul kasvama hakkavad. Veel on aknalaual sirgumas väiksed füüsalitaimed, nemad lähevad suureks sirgudes aga kasvama ema-isa aeda. No et nagu väike taimevahetus mul oma ema -isaga.
Minul on oma aknalaua ürdipeenrast hoopis üks selline lugu pajatada. Tunnen mina siis rõõmu sellest, et basiilik hakkab juba ilmet võtma ning täitsa tihedaks minema. Teen juba menüüplaane, kus kindlasti basiilikut kasutada. Aga näed, läheb hoopis nii. Ärkan hommikul üles ja näen, et basiilikupott on ümber aetud, muld koos taimedega välja kraabitud – aknalaualt ja aknaesiselt põrandalt vaatab mulle vastu üks suur mutimullahunnik. Siinkohal peab ära mainima, et korterit jagame me kassipoiss Reinuga. Ei tea, kas Rein-poiss läks basiiliku-poisiga tülli või mis kana (basiilik) neil kitkuda oli, aga pahaseks ma ei saa. Reinu pole süüdi: tal oli lihtsalt selline tuju!
Hetkel ajab kõne all olev karvapall oma saba taga, ilmselt samasuguse usinuse ja järjekindlusega, nagu ta basiilikupotigi kahjutuks tegi.
Tere Marju! Sinu blogi on alati väga vahva lugeda, ootan sinu postitusi alati, aga seekordne meeldib kohe eriti.
Ise küpsetasin just teisipäeval maalt korjatud naadist piruka, mis sai väga maitsev ja kuna korjamisega olin pisut hoogu läinud, siis panin umbes kolme piruka jagu naati veel sügavkülma ka. Näis, kas talvel õnnestub selle abil samasugune kevadetunne kätte saada.
Meie aias olen mina küll rohkem sulane ja mees pea-aednik. Ehk et aiapidamine on rohkem mehe hobi, mina toetan abistamisega. Samas saan kaasa rääkida selles osas, mida ma sealt aiast leida ja korjata tahaks, sest kasvanud saadustest toiduvalmistamine ning talveks sissetegemine on juba minu pärusmaa. Lisaks koduaiale on meil maakoht, kus alaliselt elab üks vanaemadest. Seal saab kasvatatud pisut suurem kogus porgandit, peeti, sibulat, kartulit, vahel kaalikat, maasikad jne jne.
Kodus on meil väike aed ja eesmärk kasvatada seda, mis kohe söögiks. Siiski jagub ka siit sissetegemise kraami, kindlasti vähemalt kurgi ja tomati, aga ka näiteks maasikate ja ubade osas.
Lisaks püsikutest viinamarjadele ja mõnele juba õitsevale maasikataimele kasvuhoones, on seal sellel aastal ninad välja pistnud juba till, porgand, redis ja erinevad salatid. Potiga toas aknalaual kasvavad ja ootavad kasvuhoonesse või õue istutamist mõned kirsstomatid, kurgitaimed ja kõrvitsad (maale). Tomatitaimi ning nendega koos mõned paprikad ja piprad saab alati ka aiandist juurde toodud. Meil lihtsalt ei ole ruumi kõike ise ette kasvatada. Omakorda pottidega kasvuhoones ootavad oma väljaistutamise aega näiteks baklažaan, suvikõrvits, oad, herned ja kaalikad ning hulgaliselt lilletaimi õue, rippamplitesse ja rõdukastidesse. Peenardes on maasikad, küüslauk, murulauk, meliss, lavendel, estragon, tüümian, rosmariin, jne jne. Varsti lähevad maha ka sibulad.
Basiilik on toas ette kasvatatud, aga nüüd kolinud juba oma kasvukohale kasvuhoones. Eelmisel aastal avastasime sellise nipi, et kui basiilikal latvu maha lõigates (ikka selleks, et ta õitsema ei läheks ja alt uusi võsusid hakkaks ajama) ladvad vette panna, ajavad nad kiiresti juured alla ja saab omakorda jälle maha või potti istutada. Väga mugav paljundada, kui parasjagu seda mahalõigatud kogust ei taha toiduks ära teha. Lisaks on meil mõned ämbrid kasvuhoones, kus on kasvamas igas ühes 1-2 kartulitaime. Mõne ajapärast kolivad need ämbrid õue, kuid juba praegu on kartulipealsed umbes poolemeetrised. Kartulid said sedasi kasvama ka juba teist aastat järjest. Enamik peab meid pisut hulludeks, aga varakult söödud oma värske kartul on ikka mõnus küll.
Rohelist kevadet!
Mmm mina tahan potti panna igast ürte ja salateid, siiamaani olen katsetanud basiiliku, tilli ja rosmariiniga. Muidugi rohelised sibulapealsed ka. Panin basiiliku ja rosmariini kahte suurte potti (ühes potis mõlemad ürdid) ja potid abosuluutselt erinevatesse tingimustesse.
Minu kogemus näitab, et basiilik tahab valgust ja mitte eriti palju niiskust, samas rosmariin kasvab niiskes ja varjus (nimelt ühes potis tuli üks üles ja teises teine :).
Salatitest kavatsen potti panna kohe 10 sorti! Erinavad salatilehed annavad lihtsalt niiii palju salatile juurde. Päris maha tahaks panna igasugu kapsaid, sest olen hull kapsafänn, kuid nende kapsaussidega on nagu on, söövad kõik lehed ju ära! vist ikkagi proovin lehkapsa ja lillkapsaga, eks näis mis välja tuleb.
Seda ürdiaamatut tahtsin niikuinii osta :)
Mina olen suhteliselt vilets lillekasvataja, kuid igal kevadel torkan akna peale midagi potti, et vähekenegi rohelust tuppa tuua. Varasemast olen kasvatanud kodus porgandit, tilli, muruseemet. Tänavu külvasin kapinurgast leitud linaseemned potti, et lihtsalt näha ka, milline taim välja näeb.
Arbuusitaimedega olen ka tegelenud, kuid seda siis juba vanaisa kasvuhoones. Ja üks aasta kasvas üks päris ilus 15-16 cm-se läbimõõduga seest veripunane megamagus arbuus!!!
Oi, kui palju toredaid, sisukaid ja tegutsemistahtelisi postitusi siin on! Jäädki lugema ja imestama! :)
Mäletan Sinu eelmise aasta rohenäppude postitust. Printisin selle kohe välja ning panin ilusasti kaante vahele. Sinu postitusest innustununa ostsin ka konkreetsed hernepakid, et saaksin samuti maiustada hernevõrsetega. Ooo, need olid head! Ja sel aastal külvasin uuesti!
Tänu Sinu eelmise aasta postitusele ootasin kannatlikult salvei tärkamist…ja ära ootasin! Suve jooksul sai salveist kaunis puhmas!
Sel aastal olen palju rohkem külvanud. Väikese ülevaate saab siit: http://maiuspalad.blogspot.com/2012/05/tervis-toidust.html
Loodan eelkõige, et minu väike lavendlike suudab kasvada ilusaks ja tugevaks. Salatilised on juba end tõestanud ning tomatitaimed on eeskujulikud! Sellest kõigest on näha, et potipõllundus ei vaja aialapi – kõike saab teostada ka korteris väiksemal alal kui 1 m2! Kuigi ilusaid peenraid on kindlasti lahedam aias kujundada. :)
Soovin Sulle kõike kaunist ja jõudu ilusate ideede teostamisel!
Tere, armas blogipidaja ja ka kõik usinad rohenäppudest kommenteerijad!
Vahelduseks väga tublidele neidudele sekka ka pisut maskuliinsemat häält. Minu “peenrad” on kõik korteri aknalaudadel. Sellel aastal lisaks ka väike kasvuhoone köögiga ühendatud ning kinniehitatud rõdul. Mulda sai pistetud sellel kevadel maitsetaimedest: rosmariin, lavendel, salvei, 4 erinevat basiilikut, aed-liivatee, koriander, salati sibul, murulauk, till ja petersell. Salatitest: käharsalat, salatikress, punasigur, põld-võõrkapsas, lollo rossa, jääsalat ja spinat. Lisaks 3 sorti tomatit, paprika, suvikõrvits ja arbuus. Eelmisel aastal kasvatasin korteris ka herneid, redist, kartulit ja porgandit. Mitte muidugi sellises koguses, et muretult talve saaks üle elada aga oma koha nad laual, kallitele inimestele süüa tehes, ikkagi leidsid. Kitsastest kasvutingimustest andsid märku ka vahvad porgandiskulptuurid, mis ennast väga krussi olid mulla all keeranud ( https://www.facebook.com/media/set/?set=a.278505392188850.62872.100000881735678&type=3#!/photo.php?fbid=278506065522116&set=a.278505392188850.62872.100000881735678&type=3&theater ).
Eelnevatel aastatel tegin tõsiseid Tootsi peenraid, kus hiljem oli päris keeruline orienteeruda. Sellel aastal sai pisut organiseeritum see värk (jaotatud alad, sildid). Aga ruumiga on küll kitsas, arvestades, et elukaaslasel on niigi meeletu kogus toataimi ja nüüd on siis lisaks kõik võimalikud anumad, alustades vanast UFO-grillist kuni lillevaasideni, täis eelnevalt loetletud taimi. Suure tõenäosusega teen veel korduskülve ja lisan veel midagi põnevat.
Kui loosiõnn peaks naeratama siis raamatut loeks algatuseks hea meelega ise aga “aiarelvad” kingiks ämmale. Ämm on tegemise maniakk. Sel ajal kui aias toimetada ei saa on ta justkui kahel jalal kõndiv kudmi- ja heegelpitsidevabrik. Sokke, kindaid, salle ja heegelpitsidega rätikuid tuleb tihemini kui Vändrast saelaudu. Aga nii kui lumi sulab ja ilm vähegi lubab, on ta kohe näppupidi mullas või metsas seenel. Maalt ära tulles pannakse alati kotiga kaasa aia- ja metsasaadusi, toorelt ja marineeritult, purgis ja pudelis.
Päikest ja kannatlikkust Teile kõigile!
Sel aastal on ilutseb minu aknalaual ilus kollane basiilikupott ning lopsakas salat. Täieliku suvetunde annaks veel oma kasvuhoonest võetud tomati-basiiliku ciabatta. Aga ega tomatid ka tulemata ei jää, kuna täna kasvuhoonesse istutatud tomatid juba vaikselt sirguvad. Katsetustest võib öelda seda, et eelmisel aastal proovitud lillkapsas ja brokoli on kahtlemata ka tänavu minu aias.
Senikaua, kuni ma nii rikas veel pole, et päris oma maalappi omada peenarde jaoks tuleb leppida sellega, mida vabas looduses leidub. Käin ringi ja vaatan, kus milline taim oma õienuppu päikese poole sirutama hakkab. Õis on tavaliselt väga mahedamaitseline ja taime see osa, kuhu ta kogu oma energia kogub. Seega väga väga kasulik (paiseleht, võilill, nurmenukk praegustest), pealegi veel ilus ka!
Minulgi on “lapsekesed” akna all sirgumas. Eelmisel nädalal olid till ja koriander juba nii suured, et läksid akna alla oma pottidesse ja väljapoole.
Basiilikuga veel ootan – tundub, et ei ole veel õige aeg välja suurde potti istutada, aga ema on juba näpistamas käinud neid. Paaril nii õnnetult, et midagi muud, kui idulehed alles ei jäänud. Nüüd on kõigile selgeks tehtud, et näpistada võib, aga pärislehed peavad alles jääma, siis kasvavad kõrvalvõrsed.
Kokku on sirgumas üle kümne ürdi ja maitsetaime jälle.
Uuendus minu potipõllunduses on see, et nähes, et talv on järjekordselt minu piparmündipotile 1-0 teinud, saab piparmündist aiapõllundustaim. Ca 30 cm sügavused maa alla kaevatavad põhjata potid on vanaisa käest tellitud ja piparmündijuurikad ka. Loodetavasti alates järgmisest aastast enam juurikaid nuruma ei pea. Nii jääb ka pott üle – see kulub ära – nt spinati jaoks :D
Ei tea,kas on juba liiga hilja, aga ma ka siis jätan märgi maha :)
See kevad on minu jaoks eriline. Esimest aastat on meil elukaaslasega täitsa enda aed. Nädalavahetustel kaevame peenraid ja külvame seemneid. Koomiline ja samas armas oli vaadata,kuidas uudishimulikud lähikondlased köögiaknast piilusid,et mis me seal ikka asjatame.Aga iga nädalaga sai järjest arusaadavamaks,mida me nii hoolega rajame.Ma olin sellest ideest nii vaimustuses ja inspireeritud,et julgesin isegi ühikasse akna peale panna kasvama need taimekesed,kes tahavad pikemat kasvuaega.
Esimest aastat katsetan söödavate asjadega. Varasemalt olen aint lilli ilu ja kimpude jaoks kasvatanud. Emagi imestas,et Liis midagi söödavat ka lõpuks maha paneb.Ennastki võtab muigama. Aga nii hea on ju minna suvehommikul kastemärja maasikapeenra vahele ja korjata hommikuse müsli peale mõned päikesemaitselised maasikad.
Ja tomateid tahaks väljas kasvatada.
Muideks see akendest kasvuhoone idee on superhea,isegi olen seda aastakese peas veeretanud. Et kui mina endale kunagi kasvuhoone saan,siis just sellise-taaskasutatud materjalidest ja omamoodi välimusega. Muidugi lisan oma hullud superlahendused :)
Igatahes,soovin edu kõigile aiapidajatele. See toob hinge rahu kui saab ise kasvatada. Elukaaslanegi ütleb,et oleks ta teadnud,et aias tegutsemine mul tuju nii heaks teeb,oleks juba varem aia teinud. Olen tedagi nakatanud selle pisikuga:)
Ja ärge kartke katsetada.Sealt tulevad parimad lahendused :)
Fantastiliselt tore on lugeda kõigist toredatest tegemistest, tunnen, kuidas inspiratsioon justkui iseenesest pähe voolab. Aitäh!!! Mina siin kortermajas elades alles tunnen puudust, millal tekiks piisavalt aega, et maale vanemate juurde oma pisikese ürdipeenra juurde jõuaks. Aga siingi ei suutnud ma sel kevadel vastu panna rohelise igatsusele, ostsin seemneid ja kolm potikest. Kuna mulle meeldib asju oma näppudega kaunistada, panin tavalistele pruunidele plastpotikestele veel peale kevadised salvrätitehnikas liblikad. Praegu, kui pottides vohavad minitomatitaimed, rukola ja põldkännak, on tuppa ka justkui suur kevad saabunud.
Suvel maal on minu peenrake mündi, salvei, iisopi ja tüümiani käsutuses, lisaks mõnikord lavendlit, mõnikord basiilikut või kummelit. Peenra keskel laiutab küdooniapõõsas, seda pean aeg-ajalt jälle korrigeerima, et ta liiga ülbelt laiutama ei hakkaks.
Mind teeksid tohutult rõõmsaks mõlemad auhinnad, nii tööriistad kui raamat leiaksid kindlasti palju-palju kasutamist!
Nii mõnusad pildid. Tahaks ka juba näpud mulda pista. Nädalavahetusel saab maale vanemate juurde ja kui ilm vähegi lubab, siis näpud õues mulda.
Omal on meil toas kahte sorti basiilik ja salat vaid. Oskad ehk veel midagi kohe soovitada, mis kindlasti võiks olla ja mida pm igale poole panna saab.
Rõdule tulevad meil ka see suvi tomatid jälle. Oleme kavalad, emal laseme ette kasvatada. Ja muidugi ei puudu meie rõdult maasikad. Eelmine aasta panime seemnest. Sügisel viisime maale ja istutasime maha. See aasta kaevame maast mõned kuumaasikad rõdukasti tagasi.
Jätka samas vaimus! ;)
Need iusad pildid väikestest taimehakatistest panid ka mind kohe kirjutama.
Minu selle aasta uueks katsetuseks on rõdutomatid.
Kuna mul ühtegi aianurgakest ega peenrajuppi, ega isegi mitte ka rõdu ei ole kahjuks, siis kogu minugi igapäevane maitsetaimede aed asub aknalaudadel. Maakoht on kah igapäevaseks kasutamiseks tsipake kaugel.Aga igatahes,suure tomatisõbrana teha uue katsetuse. Rääkisin oma plaanist suure õhinaga ka sõpradele, ja mõttest, et nii kui taimed turul müügile tulevad, teen kah näpud mullaseks.
Järgmisel nädalal sattusin külastama maamessi, kus ühe toreda leti ees sai keerutada loosiratast toredate taimepiltide peal. Nii ma siis keerutasin , ja oh toredat üllatust, seier jäi seisma täpselt topatite pildi peal :) Ja nüüd mul siis kasvavadki kolm imepisikest tomatitaime hakatist. Ja ühe nendest plaanin õige varsti ka tööjuurde lauale tuua kasvama. Hea ehk lõunaajal midagi põske pista (loodetavasti).
Ja sinule, edu aiatöödeks ja küpsetusteks!