.jpg "tort")
Tänaseks olen bloginud juba 2 aastat! Aeg on lennanud uskumatult kiiresti ja samal ajal on käes jällegi ühe aasta lõpp. Kuna mul on kalduvus asju analüüsida, meeldib mulle aasta lõpus ka igasuguseid kokkuvõtteid teha ja uusi eesmärke seada. Õnneks alates sellest ajast, mil olen blogi pidanud ja toidu pildistamisega tegelenud, tunnen, et mul on ka midagi, mida aasta lõpus tähistada! Ja kahtlemata ongi see iseenesest kõige parem kingitus üldse. Aga lisaks premeerisingi ennast veel enne aastavahetust, keset pühi ühe inspireeriva pildistamisega, kus tähelepanu keskmes uhke tort, mille autor koogimeister Sandra Veeremaa.
.jpg "tordi tegemine")
Sandraga sain ma tuttavaks detsembri alguses Loomeinkubaatoris toimunud Bazaaril (millest veidi aega tagasi ka kirjutasin). Samamoodi nagu mina ja teised staažikamad blogijad, oli oma küpsetistega Bazaari külastajaid rõõmustama tulnud keegi Sandra, kelle kohta teadsin vaid seda, et ta töötab Kukekeses kokana. Juba esimesest hetkest sai selgeks, et Sandral on kookide, või õigemini uhkete, kihiliste, kõrgete, omapäraste maitsenüanssidega tortide valmistamiseks tõeliselt annet ja maitset. Näiteks pakkus ta seal torti maguskartulist (ehk bataadist), mis oli kaunistatud karamellistatud plaksumaisiga (ingl k popcorn, kellele see eestikeelne variant tuttav ei ole), 7-8 kihilist kuulsat kooki Red Velvet, mis oli kaunistatud jõululike kummikommidega (vt Instagrami pilti) ja veel teisigi (vt teisi Sandra tehtud kooke blogist või Facebooki lehelt). Aga just need kihilised tordid püüdsid mu tähelepanu ja ei andnud rahu.
.jpg "tordi tegemine")
Esiteks sellepärast, et olen juba pikemat aega soovinud ise ka midagi taolist küpsetada ja katsetada. Samas ei ole aega olnud ja eks teiselt poolt on ka hirm ebaõnnestumise ees. Teiseks mõned asjad lihtsalt jäävad su pähe kinni ega lase enam lahti. Nii ma siis olin Sandra kookidest nagu “kurjast vaimust vaevatud”, kuni ühel päeval võtsin Sandraga ühendust, et nüüd pole enam midagi teha – “Mina ei saa sinu kookide pärast öösiti magada, peame midagi ette võtma.” :)
Õnneks ei pidanud ma Sandra veenmiseks ta käsi väänama hakkama ja nii meie tordivalmistamisepäevak saigi teoks! Veel enne seda rääkisime ideed-mõtted läbi – nii tore, kui oled teisega ühel lainel, mõtled samamoodi ja mõistad juba poole lause pealt! Kui tegemiseks läks, sai jälle selgeks, et tegelikult ei ole sellise tordi tegemine üldse nii imekeeruline. Vaja on küpsetada biskviit, see immutada, kreemiga katta ja kaunistada. Lihtne, eks? :)
Kuna teemaks võtsime aastavahetuse ja blogi sünnipäeva, siis valis Sandra pidulikumat sorti tordi, mille immutamisel kasutas vanillist vahuveini ning mille täitis kreemiga valgest šokolaadist, Päikese juustust (!) ja vahukoorest. Kaunistuseks said aga Sandra enda tehtud piparmündi-, pistaatsiapähkli- ja mustikamaitselised makroonid!
Just sellised väiksed projektikesed ongi need, mis panevad silmad põlema ja varastavad õhtul voodist une. Aitäh sulle, Sandra, selle unetuse, loomulikult koogi, aga ka käemodelliks olemise eest! :)
Mul on ütlemata hea meel, et 2012. aastal olen ma (jälle) kohanud nii palju uusi toredaid inimesi, kes on mind inspireerinud, julgustanud uutele tegudele, toetanud-tunnustanud ja minu tegemistele kaasa elanud. Mul on heameel, et olen selle aastanumbri sees olnud 5 raamatu juures fotograafiks. Raamatute tegemisel on mingi oma võlu, mida ma ei oska seletada, aga see protsess meeldib mulle väga. Ja seepärast olen eriti rõõmus, et paar raamatuprojekti on ka juba 2013. aastaks paigas! ;)
Aasta lõpus on eriti äge vaadata, millised eelmise aasta lõpus 2012. aastaks kirja pandud eesmärgid on täitunud – näiteks toidufotokoolitustega alustamine, Lõuna-Eesti reisil käimine, Saaremaale kolimine (mis sest, et ainult suveks), iseenda proovilepanemine üldisemalt… Õnneks kõik asjad ei ole ka täide läinud, nii et nt read vibrafoni mängimine ja kangastelgedel vaiba kudumine kopeerin 2013. aasta faili edasi. ;)
Retseptid tordi ja makroonide (ingl k macarons, loe põhjalikumalt Kärtini blogist) valmistamiseks leiate Sandra üsna värskest blogist “I never met a chocolate I didn’t like”. Mõnusat kokkuvõtmist ja suur-suur aitäh teile, kes te endiselt minuga olete ja mind inspiratsiooniga jätkuvalt varustate! Ilusat aasta lõppu ja julget unistamist! :)
Uhke tordi oled endale blogi sünnipäevaks organiseerinud :) Jätkugu seda indu ja annet ka edaspidiseks, tubli oled!
Palju õnne! Ja tort on väga uhke, justnimelt selline, mida isegi tahaks valmistada, aga kartus on veel sees :)
Mul siiralt hea meel et sinuga tuttvusin ja saan kogeda uusi, vahvaid elamusi! PS! helista kui käemodelli vaja ;)
Kas alles kaks aastat möödas? Tundub, et oled oluliselt kauem blogijate reas püsinud… ning tundub, et olen Sind oluliselt kauem tundnud:)
Aga palju õnne Sulle blogi vananemise eest (ja eelkõige ka aitäh selle toreda blogi eest);)
Milline kaunis koogilugu! Õnnesoovid blogi sünnipäeval ja jätkuvalt indu ning inspiratsiooni. Imestan, kusjuures, nagu Ragnegi, et kas tõesti ainult kaks aastat :)
palju õnne sünnipäevaks Tassikesele ja Sulle ka, Marju! :) Viis raamatut aasta jooksul pluss veel kõik kaastööd ajakirjadele – hästi tubli oled! Jõudu ka uueks aastaks! PS väga lahe pildiseeria on siin:)
Nii ilus tordilugu ja muidugi jälle need pildid! Palju-palju õnne blogi sünnipäeva puhul ning jätkuvat inspiratsiooni Sulle uuel aastal!
Hiiglapalju õnne ja eesmärkide edukat ja rõõmsat täitumist ka järgmistel aastatel! Nende täitumist on nii ilus jälgida siin :). Küll need kangasteljed ka ükskord tulevad :)
Super pildiseeria, ei jõua ära imetleda!! Ja muidugi palju õnne, et oled oma blogiredelil jälle sammukese kõrgemale astunud! Rohkelt rõõmu ja edu uude aastasse!
PS Kreemitordid iseenesest mind ei ahvatle üleüldse, aga makroonid toovad mulle nüüd küll uneta ööd.. Ehk tahab Super-Sandra väikese kursuse korraldada?
Palju õnne, Marju! Sinu tassikesest rüüpan ilu ja inspiratsiooni iga kord kui midagi postitad. Aitäh!
Tartukad ikka veel loodavad, et 2013. aasta eesmärkide hulka mahub fotokoolitus lõunamaalastele :)
Suured-suured südamlikud tänud kõigile ilusate soovide eest! :) Uurin Sandralt, kuidas selle makroonikursuse korraldamisega nüüd siis jääbki!? Ja ennast püüan Tartu koolituse osas ka piitsutada, aga kõik omal õigel ajal, eks ;)