Kõik sai alguse sellest, et paar päeva tagasi tormasin mööda Tallinna linna, külastasin kõikvõimalikke toidupoekette ja turgusid, et leida üht kirssi. Jah, see kõlab väga ülepaisutatult, aga see kirss oli ühel pildistamisel võtmetähtsusega. Kahjuks seda (ega ka murelit) ma poest enam sel sügisesel hooajal ei leidnud (samas, maasikaid oli küll), aga… igas halvas on ka midagi head!
Mida ma leidsin, olid hooajalised, küpsed, mõnusad magusad viigimarjad! Neid ei olnud siiski päris igal pool, aga muidu hingehinda maksavat kraami (kui seda üldse muul aastaajal saadaval on, muidugi) leidus nii keskturul (3.90€/kg) kui ka Stockmannis (2.95€/kg). Viimasest toon neid sellise hinnaga iga aasta septembrikuus ja söön siis oma isu täis. Olen varem viigimarju naturaalsel kujul nautinud, blogis olen nendest teinud ka hommikusöögikaaslase, aga sel korral suurendasin tavaliselt ostetavat kogust. Võtsin kohe 3 kg ja otsustasin moosi teha.
Viigimarjamoosi võiks kasutada umbes nii, nagu tavalist moosigi (röstsaia peal, kookides jne), aga mina jagasin saadud 2 liitrit meelega väikestesse purkidesse ja kavatsen seda kasutada peamiselt juustumoosina, mida on ka hea pimedust trotsides veiniklaasi ja juustuvaliku kõrvale mekkida. Aga ka sõpradele külla minnes kaasa haarata.
Viigimarjamoos Thomas Kelleri moodi
2 kg värskeid küpseid viigimarju, millel vars ja põhi (ja vajadusel plekiline koor) eemaldatud
400-600 g suhkrut
250 ml palsamiäädikat
2 tl musta pipra teri
värskelt pressitud sidruni mahla
1) Puhasta ja tükelda viigimarjad, alles peaks jääma u 2 kg.
2) Pane potti viigimarjad, suhkur, palsamiäädikas ja terapipar, mis on seotud marlisse või muul kujul kotikesse, mille saab pärast lihtsasti eemaldada.
3) Lase moos keema, keera tuli väiksemaks, nii et moos vaid tasakesi mullitaks.
4) Sega mass ühtlasemaks ja vajuta puulusikaga viigimarja tükke veidi väiksemaks.
5) Jäta madalale tulele u 15 minutiks keema, koori vajadusel vaht.
6) Maitse, võta tulelt, lisa veidike värskelt pressitud sidrunimahla ja pane steriliseeritud purkidesse*.
*Algse retsepti info järgi soovitatakse saadud moos tarvitada ära 1 kuu jooksul, aga arvan, et jahedas hoides säilid kauem. Üle talve hoidmine seega omal riisikol. Katsetan ka. Kes soovib, võiks kasutada ka moosisuhkrut, sellisel juhul peaks säilimine garanteeritud olema ja teeb ka moosi veidi paksemaks, kuigi vedeluse üle ei kurda ka tavalist suhkrut kasutades.
Tulin just Horvaatiast ja tõin paar kilo viigimarju kaasa. No ja tee mis tahad, potti neist küll midagi ei jätkunud. Kaerahelbepuder värskete viigimarjade ja meega oli lihtsalt liiga hea :)
Järgmine kord siis. Igal juhul paistab, et retsept tasub katsetamist!
Ei andnud süda rahu, tegin ikka ära. Ostsin eile viigimarju ning täna keetsin. Nii et nüüd on mul ka viigimarjamoosi, tundub päris hea. Igal juhul tegin moosisuhkruga ning keetsin koos kaneelipulga ja vanillikaunaga. Soojalt maitses igal juhul mõnus :)
Väga lahe, Annika, et ei andnud rahu :) Ma olen täitsa kindel, et kaneelipulk ja vanillikaun teevad selle “kogu kompoti” väga mõnusaks! :)
Üllatav kui hea see on! Aitäh !!!