Röstitud kõrvitsa muffinid, mõnusad hommikukohvi kõrvale

Hoolimata sellest, et kasutasin kõrvitsasupi tegemiseks oma väiksemat kõrvitsat, jäi sellest ikka killuke alles. Niisiis hakkasin mõtlema, mida väiksest killukesest kõrvitsast veel teha saaks. Leidsin ühe väga isuäratava kõrvitsamuffinite retsepti ja kohe tekkis isu ise järgi proovida (retsept on allpool). Mulle meeldis nende puhul teralisus, mille manna muffinitesse andis, ja see vastupandamatu kuldkollane värv (sööme ju kõige pealt ikkagi silmadega!).

Ja üldse, mulle meeldib olla teadlik sellest, mida ma söön ja miks see kasulik (või kahjulik) on, kust see pärineb ja üldse, missugune on selle toiduaine “lugu” (hoiatus – kui toiduainete ajalooline taust ja sisaldus ei ole sinu jaoks, liigu kohe järgmise lõigu juurde! :)). Enda jaoks olen kõrvitsa kohta leidnud mõned huvitavad teadmised: esiteks see, et kõrvitsad on ühed vanemad kultuurtaimed, mida kasvatati Kesk- ja Lõuna-Ameerikas juba enne maisi. Mõnedel andmetel kasvatati neid Peruus juba koguni 7000 a tagasi. Euroopasse toodi kõrvits aga alles 16. sajandil, pärast Ameerika avastamist. Teiseks see, et kõrvits on oma omadustelt populaarne ja tuntud kui dieettoiduaine. Aga lisaks võib kõrvits olla abiks ka näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste, rasvumise või kehvveresuse puhul. Mõned kõrvitsad võivad sisaldada isegi rohkem karotiini kui porgandid, lisaks sisaldavad nad veel kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Kõrvitsaseemned sisaldavad rohkesti, kuni 50%, õli ja parandavad organismis neeru- ja põietalitust.

Niisis, üsna kasulik kraam. Miks mitte siis see mõnda mõnusasse vormi valada ja lasta hea maitsta? :)

Sel korral ei olnud mul muffinipanni käepärast võtta, niisiis kasutasin  väiksemat sorti brüleekreemi vorme. Oma soorituse eest saaksid nad koolis 5+ (või nagu tänapäeval kombeks, ühe eeskujuliku A).

Röstitud kõrvitsa muffinid:

150 gr toasooja võid
2 dl suhkrut
2 muna
4,5 dl jahu
1 dl mannat
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljeekstrakti
2 dl röstitud kõrvitsa püreed
tiba soola

Glasuur:

100gr ekstra tumedat šokolaadi (Fazeri küpsetamisšokolaad)
50 ml vahukoort

Kõrvitsa röstimiseks koori ja tükelda kõrvits ning laota ühtlaselt ahjuvormi. Nirista peale veidi oliivõli, raputa ka tiba soola-pipart. Rösti kõrvitsakuubikuid 200°C eelkuumutatud ahjus u 30 min, kuni kõrvits on pehme. Seejärel püreesta saumiksriga.

Taigna jaoks vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munad. Sega omavahel kuivained ning lisa need siis vahule aetud võile, lisa kohe ka kõrvitsapüree. Sega (tõsta) õrnalt läbi, nii et ained oleksid enam-vähem omavahel segunenud. Eelkuumuta ahi 200°C. Jaota taigen võiga määritud ja mannaga vooderdatud vormidesse ja küpseta ahjus 15 min.

Enne glasuurimist lase muffinitel täielikult ära jahtuda. Tükelda šokolaad väikestest tükkideks ning kuumuta vahukoor keemiseni. Seejärel kalla koor šokolaaditükkidele ja lase šokolaadil sulama hakata. Vispelda segu ühtlaseks ja määri kohe muffinitele.

Mina sain sellest kogusest 24 väiksemat sorti muffinit, mõned jätsin ka glasuurimata, et saaks kohe ahjusoojalt neid mugida! :)

Head isu ja aitäh Kärdile hea mõtte ja retsepti eest! :)