Värskeid fotomõtteid konverentsilt Klõps

Täna külastasin Eesti esimest fotokonverentsi Klõps. Nüüd kodus ja pea värsketest mõtetest heas mõttes “paks”. Huvitavaid vaatenurki, mille üle mõtiskleda, söötsid kuulajatele fotograafid Kaupo Kikkas (portreest), Sven Začek (loodusfotost halvemates valgustingimustes), Aivar Pihelgas (loo jutustamisest ja reportaažist) ja pikema ettekande tegi oma töödest Roy Mangersnes (Norra loodusfotograaf). Pauside ajal toimusid veel konverentsi külastajate endi fotode analüüsimised, kus eelpool nimetatud professionaalid istusid soovijatega arvuti ette maha ja hakkasid aga töid lappama ja analüüsima, mitmekümne pealine publik ümberringi kõrvu kikitamas. Seda olekski võinud kuulama jääda ja järgmisel korral võiks isegi oma pilte nii spetsialistil lasta põrmustada! :)

Panen nüüd eelkõige enda, aga ka huviliste jaoks kirja mõned mõtted, mis mulle sealt millegipärast pähe kõlama jäid. Osa neist kindlasti ka stiilis “kordamine-on-tarkuse-ema”, aga paljusid asju ongi ju vaja kõige pealt palju korrata, et need siis automaatseks ja elementaarseks muutuksid:

• portreefoto tegemisel jäädvusta inimese välimise kesta asemel inimest kui tervikut – inimese tundmine (kas või vähene) tuleb alati kasuks;
• less is more – ehk pildil olev (detailid, ka tühi ruum jne) peab olema põhjendatud. Liigne tõmbab tähelapanu oluliselt ainult eemale;
• kreeka keeles phos+graphi ehk valgus+kirjutama/joonistama – fotograafia ongi valgusega joonistamine-kirjutamine;
• enne n-ö valgusega kirjutamist tuleb õppida lugema ehk fotosid kõigepealt vaadata, neid analüüsida, süveneda ja leida endale eeskujusid (aga viimastesse samas mitte liialt takerduda);
• teistega jaga ainult parimat (nt blogides, portfooliotes jms);
• CLEPS reegel ehk ühe hea foto aluseks on composition, light, emotion, pose, story/space;
• ja viimaks, ärge kasutage oma külaliste peal psühholoogilist vägivalda, näidates sadu ja tuhandeid fotosid oma viimasest reisist (sellega on vist küll kõik tuttavad). :)

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli asjalik laupäev ja suurepärane konverents, sest praegu on motivatsioon laes ja sisse jäi tunne, et oleks tahtnud justkui veel, veel ja veel… Loodetavasti korraldatakse sellistes mõõtmetes konverentse ka edasipidi, vähemalt sel korral oli korraldus küll super, tuba osalejaid täis ja nuriseda ei osanudki millegi muu üle, kui ehk ainult see, et üritus oleks võinud veel pikemalt kesta (ja muidugi ka see, et mina osalejate seas välja loositud Nikon D7000 või fotoprinterit ei võitnud :P).

Selle valguses tekkis kohe tahtmine mõned oma vanad loodusfotod välja otsida ja üles riputada. Pigem justkui stardipostitsiooni salvestamiseks. Eks paistab, kuhu edasine areng viib. :)

Õhtu päike maalilisel moonipõllul Saaremaal, Leisis (Canon EOS 350D, 18-55 mm, f/3.5-5.6). Suvi 2010. Autoga seal kandis sõites märkasin järsku täiesti juhuslikult kuskil taamal vilksamisi midagi punast. Tagurpidi käik ja vedas, sest silm ei petnudki. Sellist lõõmavat moonipõldu enam iga päev ei näe :)

2010. a juulis Saaremaal Koigi rabas (Canon EOS 350D, Sigma 70-300 mm, f/4-5.6). Äratus oli hommikul kell 02.00, retk läbi metsa rabajärve poole võttis oma aja. Teel kuulsime ja kohtasime poole silmaga põtra. Õnneks jõudsime väga õigeks ajaks – päike hakkas just tõusma ja udu, varjud, kastepärlid etendasid iga minutiga uue stseeni. Väga võimas hommik. Ja pärast mitmeid tunde pildistamist, umbes nii kell 7 rabaplatvormil termosest hommikukohvi juua ja esimeste valgete kiirte kõrvale vorstileiba ampsata – oeh, mis võikski olla veel parem?!

Üks esimesi katsetusi spordifotograafist vanaisalt päritud Canon A1-ga (Exacta 28-70 mm f/4 Macro), 2009. a suvel Tammistes, vanaema päevakübarad liblikaehtes.

2009. a suve lõpus Pärnu rannas, Canon A1 (Canon FD 50 mm, f/1.4).