Praegu peavad paljud inimesed paastu. Üks hea toit, mida siis (ja muidugi ka muul ajal!) teha, on kindlasti hummus. Oma kahvatu välimuse ja komponendinimekirjaga see roog esmaproovijat tõenäoliselt ei võlu, küll aga tasub enne lõpliku hinnangu andmist seda ikka ka proovida. Ja kui juba proovimiseks läheb, tuleb anda hoiatus – ettevaatust, võib tekitada sõltuvust! :)
Hummus on pärit Lähis-Idast ja Vahemere-äärsetest maadest ning seda olevat tehtud juba tuhandeid aastaid tagasi. Üks hummuse võtmekomponent on tahini – seesamipasta (mida on hea kasutada ka muljal, nt salatikastmete paksendamisel). Traditsiooniliselt süüakse hummust röstitud pitaga, aga ka praadide kõrvaseks. Mulle meeldib hummust kasutada dipikastmena erinevate köögiviljade juurde või tavalise röstitud saia peal.
Hummuse tegemiseks kasutan:
300 ml kikerherneid, kuivatatud
2 küüslaugu küünt
100 ml sidrunimahla (värkselt pressitud)
100 ml vett
100 ml tahinit (seesami pasta, Tallinnas saadaval nt Sadama turul, Kaubamaja toidupoes)
1/3 tl Cayenne’i pipart
1/2 tl meresoola
peterselli peale raputamiseks
Pane kikerherned eelmisel õhtul vette likku. Järgmisel päeval vala vesi hernestelt ja loputa mitu korda puhta veega läbi. Keeda herned potis pehmeks (keskmisel tulel, kaaneta), see võtab u 1,5-2 h. Kogunev vaht ja kestad korja aeg-ajalt pealt ära. Kui herned on pehmed (saab sõrme vahel kergesti katki pressida), laota need taldrikule jahtuma. Koori küüslauk ja tükelda veidi väiksemaks, pista köögikombaini (või kaussi, kui purustad saumiksriga) ja purusta koos tahini, vee ja sidrunimahlaga ühtlaseks massiks. Lisa jahtunud kikerherned ja Cayanne’i pipar. Lase soovitud konsistentsini kombainil käia. Viimaks maitsesta meresoolaga. Kui hummus jääb liiga paks, võib lisada veel vett. Tõsta hummus kaussi ja kaunista peterselliga, serveeri koos köögiviljadega (porgand, kurk, tomat, varsseller, paprika vms) nagu dipikastet või ka röstitud saia ja peterselliga.
Hummus on ka minul üks lemmik. Vahel teen lihtsalt jõuga väikese pausi ehk hummusevaba perioodi. Mina teen muidu veel lihtsamalt – kasutan konservis kikerherneid (neid on pea igas suuremas poes juba saada) ja kohustuslik maitseaine on alati jahvatatud vürtsköömen. Konserviga pole muud vaeva, kui kikerherned sõelale, natuke vedelikku alles jätta hummuse paksuse reguleerimiseks ja siis koos maitseainetega kokku mikserdada. No super on see maitsekooslus!
Tuuli, ma olen küll teadlik sellest, et ka konserveeritud kikerhernestest tehakse, aga millegipärast on mul eelarvamus, et see maitse on siis teine? Kas vastab tõele või mitte? Kuivatatud/sügavkülmuatud herned on ju ikka teised kui konserveeritud jne. Muidu vaeva nii muidugi poole vähem. :)
Minu kogemus on mitmekordsel testimisel, et pole see maitsevahe nii suur midagi. Aga palju lihtsam on küll.
Konservhernestest saab igati hea hummuse. Minul tekib hummuse isu äkitselt ja siis ma tahan seda juba viie minuti pärast süüa. Konserverneid kasutades on see võimalik. Minu hummus on selline – http://profatoitub.blogspot.com/2011/02/hummus.html
Suurim erinevus on vürtsköömen, olen selle maitseaine sõltlane.
Oh, hea teada! Tegelikult olen lugenud küll, et on tehtud konserveeritud hernestest, aga miski pärast on see katsetamata jäänud siiani. Nüüd siis tean ja saan ka kohe sekundi pealt teha, kui isu tuleb! Aitäh! :P
Mina julgen ka soovitada, et konserv kikeerhernestest ja KINDLASTI vürtsköömnega variant on täiesti vastupandamatu. Vähemalt minu jaoks küll. Minu variant siis selline
http://toiduteemal.blogspot.com/2010/04/hummus.html
Löön nüüd peale emakeelepäeva silmad maha ja parandan eelmise kommentaari kirjavead. Räägin siis ikka konservkikerhernestest.
Vahel jooksevad näpud omasoodu ja peale “enter” vajutamist laksad peopesaga otsaette, et kust need kirjavead jälle sinna teksti sattusid :)
Veel väike lisainfo – minu blogis on ootamas sind üks tunnustus. Kuidas edasi toimetada ja mis see endast kujutab – selle info leiad juba blogist :)
:D Tuuli, võid kohe täitsa rahus olla, see “näpukate” haigus esineb kõigil ja pealegi, mulle meeldib mõelda, et järelikult käib mõte juba 2 sammu eespool, aga näpud ei jõua lihtsalt alati järele. See peaks ju hea märk olema! ;)
Ja loomulikult veel kord suur tänu tunnustuse eest, väga uhke tunne! :) Mõtlen juba, kellele need 5 tunnustust edasi pärandada. Väga raske ülesanne!
[…] sajas eri variatsioonis. Hummus sobib nii võileiva määrdeks, wrapi vahele kui ka dipi kastmeks. Klassikalise hummuse retsepti on kirja pannud Marju enda blogis. Minu isiklikuks lemmikuks on hummuse variatsioonidest […]
[…] asjalikku ka tegema. Kuna ma panin laupäeva õhtul kikerherned likku, tuli need pühapäeval hummuseks vormistada. Eelnevalt retsepti uurides otsustasin, et teen tahini ka ise. Seesamiseemned olid mul […]