Saaremaal. Tegime M-Lga saare kõige mandripoolsema poolsaare tippu (seda saime muidugi alles pärast teada) väikse väljasõidu. Eesmärk oli jäädvustada tee peale jäävat loodust. Ja tõesti, oli täitsa üllatus, mis see, esialgu täiesti umbropsu valitud suund, meile ette söötis. Esiteks oli mere ääres lihtsalt mõnus vaikus. Kõrvades hakkas korraks isegi nagu imelik, aga ei, ikka mõnus oli. Pardid kogunesid ühte lahesoppi prääksutama, seal samas silmapiiril olid hobused (mina oma linnasilmadega arvasin muidugi esimese hooga, et mõned inimkujud) oma kõhtu täis nosimas.
Hiljem kui me hobustest mööda sõitsime, nägime, kuidas (tõenäoliselt kohalikust koolist) tuli grupp noori õpetajaga hobuste juurde – oli reede ja arvasime, et noortel vist bioloogiatund. See mõte, et on reede (tööpäev ju) ja ise oled just mööda kruusateed sõitnud kuskile vaikusesse ja tatsad seal fotokaga ringi – ikka väga mõnus tunne!
Teiseks nägime vähemalt paarisajapealist lagleparve põllu peal istumas, väga tegusaid ja julgeid luikesid (neid on meil plaanis veel luurama minna), rohekaks värvuvat alleed jne jne.
Igatahes tahtsin jõuda selleni, et kui olime tagasiteel, tegime metsa all peatuse, et kollaseid ja valgeid ülaseid pildistada. Ja mis ma näen – metsaalune paksult karulauguvaibaga kaetud. Ja kuigi Pärnus on mul jälle tubli vanaema omal ajal selle aeda kasvama pannud, siis Saaremaal ei ole ma seda “rohtu” veel taluhoovi või selle lähedusest leidnud. Igatahes kasutasin võimalust ja korjasin seda vähe kaasa, et mõni hommik siis leiva peale pestot teha. Ja nii ta siis tuligi :) Kusjuures jah, karulauk on küll looduskaitseall, aga kolmas aste, nii et korjata võib oma tarbeks ja igalt taimelt vaid 1 lehekese kaupa.
Pesto tegemise juures on lisaks lihtsusele ja kiirusele veel üks hea asi – kogused on pigem katsetamiseks. Nii et minulgi siin on lihtsalt üks variant, aga katsetada võib julgelt ja teha just oma maitse järgi pesto, mida saiale-leivale, pastakastme või miks mitte ka värske salati sisse panna.
Sellise tassitäie karulaugupesto jaoks läheb vaja:
20 karulaugulehte
1 küüslauguküüs (ei ole kohustuslik)
50 g kõva juustu (kasutasin Valio Fortet)
50 g Kreeka pähkleid
2-3 sl oliiviõli
soola
Pese ja kuivata kaurulauk, rebi väiksemateks tükkideks. Tükelda küüslauk ja pähklid veidi väiksemaks (lihtsalt, et purustamisele vähe kaasa aidata) ja riivi juust. Pane anumasse kõik komponendid poole oliiviõli kogusega kokku ja purusta saumikseriga. Meelepärase konsistentsi saamiseks mängi õliga ja lase veel paar surtsu läbi (mulle meeldib selline paksemat sorti, mitte väga vedel).
Kui ma nüüd paar päeva hiljem seda postitust siin Tallinna kodus kirjutan, siis muidugi tuleb jube kange pestokastmega pasta isu peale. Pean vist sammud turule sättima ja ühe tiiru veel tegema! :)
Olen üks neist õnnelikest, kes sai seda pestot Saaremaal ka proovida. Määrisin mõnusa kihi šnitsli peale ja tundsin, kuidas sellest ainult tervist juurde tuli.
Aitäh Marju. Tõesti oli see päris kevade lõhnaga. Olin meeldivalt üllatunud sellest maitsest. Super kokk oled.
Aitäh, Kärt ja Anne! :) Mis teha, kui tooraine “ise kätte tuleb” ja nii tore, et teile maitses, kindlasti kordame, aga siis loodetavasti juba Saaremaa uuest kasvuhoonest võetud basiilikutega ;)
Mul on ka hea meel, et seda pestot sain, sest tegelikult polegi karulauku varem proovinud :)
Ja eriti hea meel on mul veel selle väljasõidu üle! Seda peab ka kindlasti kordama ;)