Kui mul on igav, on mul saanud kombeks vaadata TEDi jutte. Nendes on alati midagi: motiveerivat, inspireerivat, liigutavat, naerma panevat… Viimastesse nädalatesse ei ole selliseid, mõtlen igavaid, hetki eriti palju sattunud, küll aga on mind kummitanud üks varem vaadatud video. Seal kõneleb psühholoog Barry Schwartz ja see video on tehtud tegelikult juba 2005. aastal, aga kõnetab praegugi ja üha enam.
See räägib valikute paradoksist. Ehk lühidalt öeldes sellest, et tänapäeva läänelikes ühiskondades ei ole inimesed tänu valikuvabadusele ja valikuvõimaluste rohkusele tegelikult vabamad ega õnnelikumad, nagu võiks eeldada, vaid halvatud ja vähem rahulolevad. Aga et seda 20-minutilist videot mitte pikalt-laialt ümber jutustada, soovitan see video ära vaadata (lisasin igaks juhuks eestikeelsed subtiitrid ka). Mind pani igatahes mõtlema.
Me teame ja räägime palju sellest, mille poolest on valikuvabadus ja valikuvõimaluste rohkus hea. See on midagi, mille poole maailmas paljud riigid pürgivad. Vabadus valida ja omada võimalikult palju valikuvõimalusi võrdub inimeste jaoks tihti heaoluga. Aga palju harvem mõtleme, mis võib selles olla halba või mis need laiad valikuvõimalused endaga kaasa toovad?
Ma ei olnud selle peale kunagi nii mõelnud, aga kui ma seda videot vaatasin, sain aru, et tegelikult olen hakanud alateadlikult oma valikute tegemist mõnel juhul kärpima ja mõnel ka täielikult välitma.
.jpg "green bird")
Näiteks olin ma varem harjunud sellega, et mul oli igal pool ligipääs telefonile, arvutile ja internetile (mobiilside levib nüüd vist küll juba igas Eesti soos ja rabas, sülearvuti ei ole enam mingi haruldus ja võib vist öelda, et sama kehtib ka nutitelefonide kohta – mul seda veel ei ole, aga tundub, et kõigil teistel juba on). Ole kus tahad, ikka saad samu asju teha. Kui mõnus tundub praegu mõelda, et veel üsna hiljuti oli täiesti reaalne võimalus viibida nt puhkuse ajal (Eestis) kohas, kus sul ei olnud telefonist mingit kasu, sest sul lihtsalt ei olnudki levi! Või kui veel ei olnudki mobiiltelefone!
Ühel hetkel sain aru, et kui ma tahan midagi täiel rinnal nautida, millestki selle õige elamuse ja tunde kätte saada, pean need “kõik on võimalik” võimalused välistama – puhates telefoni ära panema, minema ilma internetipulga ja arvutita maale ning käima looduses ja tegema süüa vahel ka ilma fotokata! Ehk suruma ennast samasugusesse “akvaariumisse” nagu oli seal videoski. Ise endal käed piltlikult öeldes kinni siduma ja seadma enda psüühikale piirangud, et see tajuks, et selles konkreetses hetkes ei ole kõik võimalik. On ainult see, mis akvaariumisse jääb. Ja kui kõik ei ole enam võimalik, oskan ma olemasolevat palju paremini nautida, sest muid võimalusi, ahvatlusi ja alternatiive lihtsalt ei ole enam “menüüs”. On 1 fookus.
.jpg "Kõva tofu ja vürtsid")
Minu jaoks oli see huvitav vaatenurk, mis tõi päris palju äratundmist. Kui palju tuleb meil tegelikult iga päev tegeleda valikute tegemisega? See on isegi veidi hirmutav. Kui tihti kõhkleme või kahtleme, kas tegime ikka õige valiku? Kahetseme? Süüdistame ennast? Jälle üks teema, millele tasuks igaühel ehk korra pikemalt peatuda.
Eelmisel nädalal ma lubasin, et teen midagi head nii blogi sünnipäeva, aastavahetuse kui ka Tassikese FB lehel 1111 fänni täitumise puhul! Nüüd siis tulebki see osa. Ja isegi, kui ma veel enne arvasin, et see tuleb täiesti teisest teemast asi, siis tegelikult ei peagi nüüd üldse kaugele hüppama.
Esiteks pean ütlema aitäh M-L’le, kes mulle kunagi Merit Raju blogi ja raamatut “Hingele pai” soovitas. Naljakas, et tegelikult olen ma isegi seda raamatut teistele kinkinud, aga mitte kunagi ise lugenud. Nüüd pean omakorda saatma tänusõnad veel ka M-le, kes mulle selle raamatu jõuludeks kinkis ja tänu kellele ma 3 õhtut järjest toitusin raamatust sisse ahmitud inspiratsioonist. Aga kuna see esimene raamat ilmus juba 2 aastat tagasi ja on tõenäoliselt ka väga paljudel juba riiulis olemas, siis ei kingi ma ühele blogi lugejale mitte seda raamatut, vaid hoopis Merit Raju uue, kuu aega tagasi ilmunud raamatu “Leia oma tee”!
.jpg "maitseained")
Nagu öeldud, ahmisin esimese raamatu endale 3 õhtuga sisse – nii palju äratundmist ja nii palju häid ja õigeid mõtteid! Tihti oli tunne, nagu rebitaks sõnad suust või õigemini mõtted peast. See seletab ka mu agarust, et veel enne esimesega ühele poole saamist jõudsin käia raamatupoes ja ka Merit Raju värskema raamatu seotada. Nüüd loen huvi, rõõmu, suure äratundmise ja inspiratsiooni tähe all seda teist, kus jutustavad oma tee otsimisest ja leidmisest lisaks Meritile ka paljud teised Eesti inimesi.
Kuna tavaliselt loen ma seda voodis enne magama minekut (öeldakse ju, et 2h enne magamaminekut tuleb teha endale meeldivaid ja rahulikke asju), siis on sellel küll hea mõju, aga seda hoopis teises mõttes. Tavaliselt loen ma voodis raamatut ja juba 2. leheküljel vajub silm kinni. Selle raamatu puhul on aga pärast tule kustu panemist pea paksult mõtteid täis. Magada ei saa ja üsna pea leian ennast jälle pimedas toas voodi kõrvalt pastakat ja paberit haaramas, et oma – tol hetkel väga lahedatena tunduvad – ideed ja mõttekäigud kuskile kindlasse kohta kirja panna. Sest elu on korduvalt näidanud, et ka kõige suurema veendumuse ja tahtmise korral neid hommikuti lihtsalt enam ei mäleta!
Niisiis, armas lugeja! Kui sa soovid seda raamatut endale saada, siis anna endast lihtsalt märku! Jäta oma mõte selle postituse, Merit Raju ja tema raamatute, blogi, tegemiste või kas või selle retsepti või siin olevate fotode kohta. Ühesõnaga, anna endast mistahes viisil märku, sest raamatu saab kingiks üks sooviavaldaja :)
Aga nüüd ka toidust. See siin on üks mu viimasel ajal lemmikumaid lihtsaid lõuna- või õhtusööke. Üliihtne, kiire ja tervislik. Talvisel ajal teeb seest mõnusalt soojaks ja täidab kõhtu, seda tänu vürtsidele ja tofule (sojapiimast valmistatud juustutoode), mis sisaldab suhteliselt palju taimseid valke ja süsivesikuid, samas vähe rasva ja kaloreid.
Vürtsine tofusegu (kohandatud Anjum Anandi järgi)
Aeg: 15 minutit
1-le
0,5 väikest sibulat
1 roheline tšilli
1 küüslauguküüs
6-8 kirsstomatit (või 1-2 tavalist)
0,25 tl kurkumit
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid ehk juustuköömneid (ingl k cumin)
0,5 tl garam masala‘t (tee ise või osta poest valmis maitseainesegu)
soola
värkselt purustatud musta pipart
100 g tofut (mul oli tilli ja peterselliga)
vett
peotäis värsket koriandrit
Koori sibul ja küüslauk. Haki sibul peeneks ja viiluta küüslauk. Eemalda tšillist seemned ja haki peeneks. Pese ja poolita kirsstomatid (kui kasutad tavalisi tomateid, siis haki lihtsalt suupärasteks väikesteks tükkideks).
Kuumuta pannil õli. Lisa sibul ja tšilli ning kuumuta pannil paar minutit, kuni sibul hakkab muutuma pruunikaks. Lisa küüslauk ja kuumuta seni, kuni tunned küüslaugulõhna (u 30 sekundit). Lisa tomatipoolikud, kurkum, vürtsköömned, garam masala, sool ja pipar. Sega läbi ja kuumuta aeg-ajalt segades, kuni tomatid hakkavad pehmeks minema (u 2 minutit). Lisa kuubikuteks lõigatud tofu ja väike sorts vett. Sega läbi, kuumuta ja suru tofu tükke pannilabida või puulusikaga kuumutamise ajal väiksemaks, kuni need on ühtlaselt väiksed. Enne söömist puista peale värsket hakitud koriandrit.
Ja lõpetuseks tsiteerin üht lihtsat nõuannet, mille ma Merit Raju esimesest raamatust leidsin ja mille peale diivanil omaette itsitama kukkusin: “Mälu korralikult. Maos ei ole hambaid!” Ma ei tea, kas ma itsitasin, sest see oli tabavalt öeldud või ma kujutasin väga elavalt ette hammastega magu… igaljuhul oli see mulle sellel hetkel ja tolles kontekstis väga naljakas! :)
Marju, mulle on su blog alati meeldinud just seetõttu, et pildid ja jutud teevad mind tõsiselt näljaseks. Aga nüüd on kell nii palju, et süüa ei tasu ju! :(
Vaatasin eile su soovitatud filmi The Secret. Supper hea soovitus :) Proovisin täna üles ärgata mõttega, et oh kui hea päev tuleb!, mitte et ma ei viitsi jälle sinna tööle minna…- mõjub krt :) Hea on olla- olen nautinud täna juba häid mõtteid, head kohvi, häid inimesi, vanalinna võlusid…palju häid asju on veel enne magama minekut veel ees :) Tänkjuuu Mamm!
Selle roa proovime täna kohe peale tööd ära!
äratundmisrõõm! :) Kirjutasid, et vahel on nii hea teha süüa ja söögist mitte pilti teha. Endalegi üllatuseks tundsin mõnevõrra vabanemistunnet, kui õhtud läksid pimedaks ja ma avastasin, et ilusaid pilte saab teha vaid nädalavahetustel, kui väljas valge on. Ülejäänud päevadel teen lihtsalt süüa :).
Mina olen ka lugenud Hingele Pai raamatut ja Meriti blogi. Väga meeldis ja inspireerivad mõlemad! Kusjuures tuleb mullegi meelde see magu hammastega, mida ette kujutasin :) Aga sellised head mõtted kipuvad ununema paraku.
TED on päris tore leht, kuulasin sealt Jamie Oliveri, kes rääkis toidust ja sellest, et ameerika lapsed ei tunne seda- see oli lausa hämmastav, kui keegi ütles tomati kohta kartul.
Sinu pildil olevad tomatid on väga isuäratavad :)
Meriti “Hingele pai” olen minagi lugenud ja teistele kinkinud, samuti jälgin tema blogi. Ta on selline inimene, kes tõesti muudab maailma paremaks ja samad sõnad saab öelda ka Sinu kohta, Marju. Mul on nii hea meel, et elu on mind teie (blogide) juurde juhtinud, kus saab käia oma hinge positiivsusega rikastamas.:)
Ma leian, et Sinu blogi on just see armas ja rahulik koht, kuhu kaks tundi enne uinumist silma stiilsete fotode ja meelt maheda tekstiga kosutama tulla :)
Ma olen ikka ja jälle sinu blogi lugenud, mulle meeldib just see, et see on küll toidublogi, aga alati saab siin ka niisama midagi mõnusat lugeda :)
TED-videosid jälgin ise ka aegajalt ja “Hingele pai” raamatut lugesin ka paar aastat tagasi. Tegelikult sai mu õde selle sünnipäevaks, aga ma hakkasin hoopis ise seda lugema :P ja veel, mõlemal nii raamatul kui sellel blogil on minu arust lihtsalt nii mõnus kujundus ja illustratsioonid, et silm kohe puhkab ja tõmbab kohe tagasi :))
On Sul alles mõnus blogi! Aitäh Sulle! Jõudu, jaksu!
Sattusin siia maksakotleti retsepti otsides. Näis, kas jään ka pikemaks.
Üritan olla teadlik toituja, aga kohvi(küll tass või kaks) ja šokolaad “must have”.
mul on ka täielik äratundmisrõõm! neid raamatuid (veel) lugenud ei ole, aga lähedasel teemal lugesin hiljuti ka üht mõtlemapanevat artiklit: http://www.nytimes.com/2012/01/01/opinion/sunday/the-joy-of-quiet.html?pagewanted=all
igaljuhul rõõmuga avaldaksin soovi loosist osa võtta:)
oh! postitasin kogemata Kerlile vastusena;)
Selle raamatu loeks ka läbi!
Kui lapsed magavad päevaund puhkan mina hetke tassikese seltsis:)
See igapäevane valikute tegemine on raske ja neid väikeseid valikuid on tõesti palju igas päevas – õhtusöök, transport, aja planeerimine jne. Oleks tore, kui kõik saaksid võtta endale korra kuus ühe vaba päeva nendest valikutest, kahetsustest ja igapäeva probleemidest ning puhata elektroonikast ja tänapäeva maailmast. Põnev oleks näiteks jälgida mööduvaid ronge või ise kuhugi eesmärgitult sõita, või siis lugeda tugitoolis tassikese kuuma joogiga mõnda nauditavat raamatut. Igaühe hing vajab aeg-ajalt puhkust ja paid. (:
Seda raamatut sooviks lugeda küll. Ja sinu blogi fänn olen jätkuvalt.
Blogijate kokaraamatust ja Sinu blogist olen juba palju huvitavat leidnud. Kindlasti leian ka sellest raamatust!
Pärast Su viimaseid Twitteri siutse käis mõte peast läbi, et miks Sa ei võiks jagada oma kogemusi ja aidata teistelgi kameeleonitel värvi vahetada, kasvõi mõneks ajakski. Paistab, et selliseid postitusi hakkab siia aeg-ajalt tulema… Kuna ise kirjutada ei viitsi, siis enda avastusi või mõtteid on hää lugeda – hästi ja mahedalt-mahlakalt sõnastatult, aga seda juba kellegi teise poolt kirja panduna.
Raju esimese raamatu olen läbi lugenud. Aeg-ajalt tekib mõte, et peaks koju ostma – võtta suvalisest kohast lahti, lugeda paar rida – ning restartinult tolles päevas edasi kulgeda.
Teise raamatuga tiksun vaikselt raamatukogu järjekorras.
Tere,
Head alanud aastat kõigile!
Ka mina olen Raju “Hingele pai” raamatut lugenud. Nimelt ostsin selle endale eelmisel aastal jõulukingituseks, mis teeks meele rõõmsaks ja annaks häid mõtteid. Ja kindlasti on see õnnestunud. Aasta tagasi ahmisin seda raamatut mitmeid kordi otsast lõpuni läbi, et aru saada meie elude erinevususest ja sarnasusest. Sest äratundmisi on palju, aga need äratundmised on ju inimestel erinevalt tekkinud. On palju raamatuid ja ka internetisaite, mida uurida, millest jõudu ja inspiratsiooni ammutada, et rattalt korraks maha hüpata ja endale lähemale jõuda. Kindlasti on Raju jutustused neist ühed suurimad positiivsuse andjad.
Kõike head,
Kiq
Marju,
ma ei tunne Sind küll isiklikult, aga selle põhjal, mis ma näen ja loen olete minu arvates te Meritiga natuke sarnased:) Mõlemad oskate maailma kohta imeliselt kirjutada ja tillukesi, aga tähtsaid asju märgata.
Su blogi on uskumatult kaunis!
Mina pole aga ühtegi Raju raamatut lugenud. Ei tea, kas pole aega olnud või tahtmist või… või pole lihtsalt õiget hetke leidnud… Küll aga olen näinud filmi The Secret! Täiesti uskumatu, milline võim on inimese mõtetel! Kui mõelda positiivselt, on ka su elu positiivne ja kõik läheb aina paremaks!
Sinu blogi käin aga piilumas peaaegu iga päev, sest need pildid ja tekstid… need on võrratud! Kui mu päev on olnud nukker, tulen õhtul kasvõi pilte vaatama- nendest kohe õhkub positiivsust ja rõõmu ja need värvid, mis piltidel on… ohh! Kohe läheb tuju paremaks ja elu on jälle ilus!
Nii tore, et su blogi olemas on! Aitäh!
Uskumatu, aga Marju, me lugesime Hingele paid vist üheaegselt ja meid valdasid sarnased tunded ja mõtted. Mina olin sel ajal kodus angiinis, kui uurisin jõuludeks saadud hingele paid. Need mõtted raamatus olid sel hetkel nii õiged ning mulle jõudu andvad ja vajalikud! Lugesin järjepanu ja tundsin, et oh, see jutt on ju täpselt minule. Ühesõnaga see raamat väga puudutas! Ja mul on nii tore meel, et meil Sinuga üheaegselt need tunded tekkisid. :) Kõike kaunist Sulle!
Marju, mina võtaks MR teise raamatu lugemisjärjekorda :)
Su blogi on vahva ja ilus ja imeline!
Mulle ka meeldivad Meriti raamatud väga:) Esimene raamat, mida temalt lugesin, oli “Out of Office ehk aasta kontsakingadeta”, vabalt elamisest. Soovitan lugeda. Nii “Out of Office” kui “Hingele pai” raamatus on olnud palju äratundmisi ja rõõmustamisi. “Leia oma tee” ei ole veel lugenud, kuid kindlasti on plaanis.
Sinu blog on üks ilusamaid kokandusbloge, mida tean. Siin on hea käia silmadel puhata laskmas:)
Merit Raju “Out of office” viis mind “kaasa rändama”.
Hetkel kulub hingele üks pai ära, ehk aitab nii mõneski asjas selgusele jõuda.
Mida ma küll teeks ilma Tassikeseta?
Ilusad ja sügavad pildid on su blogis. Raju raamatut olen kunagi sirvinud aga erilist muljet ei jätnud, siinsete kommentaaride peale pean talle uue võimaluse andma.
Minu hing vajaks ka paid:)
Aitäh mõtte “Söö vähem, maitse rohkem” eest! Sean selle endalegi sihiks.
Tohutult ilusad fotod! Silm puhkab kohe.
Ja Meriti uut raamatut loeks küll suurima rõõmuga:)
Kuidas saab vahel kõik mis loed nii tuttav tunduda,nii sarnane oma mõtetega, et kohe hirmus hakkab:))
Jõudu Tassike