Kas smuutilembus on piisav põhjus töölt ära tulemiseks?

Rich, Adam ja Jon kohtusid kunagi 90ndatel ülikoolis. 1998. aastal olid nad koos puhkamas (lumelauatamas, kui täpne olla), kui neil tuli mõte ainult rääkimise asemel hoopis tegutsema hakata.

Järgmisel hetkel olid nad Londonis, ühel muusikafestivalil ja müüsid putkas isetehtud smuutisid. Putkal oli suur silt: “Should we give up our jobs to make these smoothies?” Ja ostjad said oma hääle anda, visates oma tühja topsi prügikasti kirjaga “Yes” või kirjaga “No”. Lihtne. Festivali lõpuks oli Yes-prügikast täis, mis tähendas üht – järgmisel päeval lõid poisid lahkumisavaldused lauale.

1999. aastast alates hakkasid nad oma firmaga Innocent smuutisid tegema ja müüma (smoothie kohta on eesti keeles muide olemas täiesti oma sõna – mahedik!). Tänaseks on nad töötanud lisaks smuutidele välja veel palju erinevaid tooteid – nt thickie‘d (nende enda leiutatud sõna, mille all mõeldakse smuutisid, mis on tehtud jogurti või muu taolise lisandiga), eraldi sarjad lastele… Kõik nendest ei ole olnud just suured hitid, nii et nendest on oma õppetunnid kõrva taha pandud, toodete disaini on kõvasti arendatud… Ühesõnaga. Ma ei taha siin mingit referaati teha, aga ma ei ole vist kunagi varem ühegi tootja kodulehte nii põhjalikult läbi käinud, kui nende oma. Ja see põhjus, miks ma seda tegin, oli väga lihtne. Sest nad on lihtsalt nii muhedad, 100% inspiratsioon!

Oli aasta 2006. See oli aasta, millal ma Tallinnasse kolisin (kuigi see ei puutu üldse asjasse), aga veel oli 2006. aasta see aasta, mil need poisid andsid välja oma 2. smuutiraamatu. Ja kuidagi juhtus nii, et minu hea sõbranna M käis umbes samal ajal Londonis ja tõi selle raamatu mulle sealt kingiks kaasa. Nii et tänaseks on see juba jupp aega mu riiulis seisnud. Ja eelmisel nädalal, kui ma sealt riiulist midagi otsisin, sattus see mu näpu alla – juba järgmisel hetkel leidsin ennast keset tuba vaiba peal õhinaga raamatut (taas)avastamas, isuäratavatele lehekülgedele paberilipikuid vahele suskamas ja poenimekirja kokku panemas. Oi kui palju asju oli vaja tuua! Banaani, jogurtit, avokaadot, pähkleid, kiivit, datleid, apelsini… ja siis veel üks väike asi – blender (eesti keeles on mu teada korrektne öelda selle kohta kannmikser)!

See raamat, “Innocent smoothie recipe book”, oli mu elus blendriostuks viimane tõuge. Nagu ütlesin, on see raamat 100% inspiratsiooni. Kogu raamat on lihtsalt nii muhe. Nii retseptidelt (lihtsad ja kodused), fotodelt, raamatu kujunduselt, paberilt ja muidugi mõtetelt, mis sinna trükitud. Täpselt selline nagu üks (koka)raamat olema peab – inspireeriv, tegudele tõukav ja enne-ei-saa-käest-ära-panna-kui-järgi-proovin! Aga lisaks retseptidele on seal ka muud muhedat. Näiteks üks lahe lehekülg, mis sealt leidsin. Kes saab naljast aru, see saab (lemmik on all vasakus nurgas).

Vahel on naljakas (ja kui ma ütlen naljakas, siis mu piisavalt head sõbrad teavad, et ma mõtlen selle all tegelikult imelikud), kuidas üks väike asi saab hoopis suurema tähenduse. Näiteks eelmisel nädalavahetusel sattusin juhuslikult ühte poodi, kust ma leidsin ühe väga ägeda kapinupu. 1.30€ ja silmad särasid nagu väiksel sünnipäevalapsel :) No ei ole ju kapinupp eriti suur asi iseenesest ja hädasti mul seda vaja ka ei olnud, aga nii kui ma seda nuppu seal poes nägin, see inspireeris mind. Jube tuhin tuli peale ja paugupealt genereerisin oma vanadele taburettidele (mis juba ammu ootavad lõppviimistlust) uue laheda visiooni. Päev oli kohe nagu korda läinud!

Sama asi blendriga. Olin seda endale juba aastaid igatsenud, mõelnud, et küll ma kunagi ostan ja teen. Kunagi. Tagantjärele on isegi natukene piinlik mõelda, sest ei olnud ju väga keeruline poodi minna ja see ära osta, eks, sest maailma kõige kallim see asi nüüd ka ei ole :) Aga ju siis ei ole see (smuuti)king mul siiani ikkagi piisavalt kõvasti pitsitanud… Igatahes, see on ka kõigest blender, aga kui palju uksi see mõtteis avada võib… “For the person for whom small things do not exist, the great is not great.”

Nii et mina olen hetkel täielik smuutisõltlane (ei julge mõeldagi, mis must suvel veel saab, kui marjad oma aiast võtta…). Aga kuna need retseptid seal raamatus on nii head, siis tahtsin kohe tuhinaga nendest 2 hommikusöögilemmikut blogisse pista – datlismuuti ja maasikasmuuti (originaalis oli see tegelikult mustikatega, aga maasikatega ka väga hea), mõlemad jogurti (või keefiri) ja kaerahelvestega. Mõnusaid hommikuid! :)