Viimased nädalad on läinud vuhisedes (kohe näha, et sügis käes ja kõik suveunest ärganud). Ja täiesti võimalik, et selle kiire tempo tõttu ongi mu koju ennast mugavalt sisse seadnud üks lehttaina hullustus? Tõsi, küll mitte nii raskekujuline, et ma hakkaksin seda ise nullist tegema, aga sügis, igasugu viljad, juurikad, akna taga hooti tuiskav vihm (ühel päeval muide ka rahe) ja ventilatsioonis vuhisev tuul lihtsalt tekitavad vastupandamatu soovi vanatädi kootud villased sokid jalga tõmmata ja midagi küpsetada. Sellist sooja, lihtsat ja mõnnat. Nii olemegi ka meie (nagu paljud teisedki sellel igasügisesel missioonil) hävitanud usinasti õunu, pirne, peete… Kusjuures kunagi mulle kohe üldse ei meeldinud lehttainas, aga praeguse tuhinaga tekkis küll soov ka siia üks lihtne ja klassikaline kooslus pista – pirn ja sinihallitusjuust.
Elu on näidanud, et never say never, seega ei saa ma kindlalt öelda, et ma mõne aja pärast lehttainast kodus juba ise ei teeks (respekt teile, kes te seda teete!), aga hetkel on mul veel see oi-kui-tore-et-poes-müükse-valmis-tainast periood. Enamasti olen harjunud ostma seda rullikeeratud kujul, aga viimasel ajal ei ole selle otsa poes sattunud (ahaa, järelikult on see hullus tabanud ka teisi!), seega olen pidanud kasutama valmislõigatud lehti. Omamoodi on need jällegi ka head, sest kahele suule tehes piisabki tavaliselt paarist lehest, saab ühe teha soolase, teise magusa jne. Ja tegelikult näevad need pisikesed pirukalised väga armsad välja ka! :)
Ahjaa, ja kui ma mõtlesin, et mis mulle pirnidega seostub, siis tahtsin ühe mõtte ka siia kirja panna. Pirnid meeldivad mulle. Ja kõige rohkem sellises kõvemapoolsemas staadiumis, kus hammustades veel mahl mööda käsivart alla jooksma ei hakka. Aga Pärnumaa aias ei ole pirnipuud juba ammu-ammu. Aga miks see oluline on? Kohe räägin :)
Kunagi käisime perega Taanis perekonnatuttavatel külas ja neil kasvas aias pirnipuu, mis oli väiksest peale painutatud kasvama lamedana – s.t. et otse vaadates oli puu nagu puu ikka (harud jne), aga külje pealt oli ainult kriips. Oksad kasvasid mööda ettenähtud joont (näiteid leiab siit). Ja nüüd on see mul kinnisidee, et kui ma kunagi saan päris oma aia, siis proovin ka pirnipuid nii kasvatada. Esiteks nägi see väga lahe välja ja lisaks saab seda mõnusalt ka väikese vaheseina elemendina kasutada. Või ka maja kaunistamiseks, nagu siin? Otse akna tagant pirne korjata poleks üldse paha (jälle üks mõte linna- ja kogukonnaaianduse sahtlisse)! Voh, seda ma tahtsingi näidata. See oli juba palju aastaid tagasi, aga hästi jäi meelde, sest siis ei olnud Eestis veel selliseid asju näinud. Nüüd on kindlasti teised lood, aga meeles mõlgub see mul endiselt :)
Ja edasi tuleb ühe kiire pirnipiruka retsept (ajaliselt kulub 25-30 min, millest u 20 ahjus), mida me oleme sel sügisel juba korduvalt küpsetanud (algne idee galette‘i kujul pärit blogist Desserts for breakfast). Kogused on 1 tainalehe jaoks.
Pirnikook sinihallitusjuustu ja Kreeka pähklitega
1 leht külmutatud lehttainast (lahtirullituna u 15×30 cm tükk)
u 50 g Gorgonzola juustu (või muud sinihallitusjuustu)
1 pirn
1 sl kuldset rummi (soovi korral)
1 väike peotäis Kreeka pähkleid
1 muna
Kaste:
1 tl mett
2 tl palsamiäädikat
Lase tainalehel 20 min sulada, eelkuumuta ahi 200 kraadini ja rulli seejärel kergelt lahti (lõpuks peaks see tükk olema u 15×30 cm suurune). Kui tükk läks rullimisega siit-sealt laperguseks, siis esteetilistel eesmärkidel võib ääred sirgeks lõigata. Tee noa otsaga taina äärtest u 2 cm sissepoole igale küljele kerge lõige (aga mitte täiesti läbi, see aitab äärtel kerkida). Tekib ristkülik ja selle sisemine osa on täidise jaoks. Tee ristküliku sisemusse kahvliga augud.
Kõige esimesena pudista tainale näppude vahel murendatud sinihallitusjuust. Seejärel lõika pirn nii õhukesteks viiludeks kui võimalik ja laota viilud terve lehe ulatuses, üksteisega veidi kattuvalt, laiali (otsmised tükid võib vahepeal lihtsalt ära süüa :P). Kui tahad rummi kasutada, siis mina pistsin rummi kaussi ka väiksemaks murtud Kreeka pähklid. Pintseldasin pirnid rummiga üle ja puistasin Kreeka pähklid peale. Kloppisin muna kergelt väikses kausis lahti, määrisin piruka ääred munaga, ahi tegi till-till (temperatuur saavutatud!) ja pistsin koogi 17 minutiks ahju (aeg sõltub ahjust, aga ääred peaksid olema kerkinud ja ilusad kuldsed).
Edasi võib koogil lasta veidi jahtuda ja samal ajal teha kastme – kuna mul oli mesi juba paksuks läinud, pistsin selle väikese kuumakindla kausiga ahju (mis oli veel koogist soe) ja lasin seal paar minutit pehmemaks minna. Võtsin välja ja segasin palsamiäädikaga ning pintseldasin pirnidele peale. Saigi valmis ja võis – kes kahvli, kes hambad – sisse lüüa! Oh, kuidas need lihtsad asjad mulle ikka meeldivad :)
Kaš šee on mingi Pärnu pirukaš? (ei-ei, ma juba lugesin, kust sul idee pärit)
Aga ma sain suht sama idee selle mälestusväärse Augustibluusi ajal ühest tänavakohvikust, kus säärasele pikale ja kitsale lehttainaalusele oli sätitud pirniviilud, sinihalljuust ja punasibul. Tükk aega üritasin seda teha, aga turult ostet Eesti pirnid said muudku enne otsa. Nojah.
Liina, mõtlesid vist Augustiunetust? ;) Kuigi see -bluus pidavat olema Haapsalus ka väga äge üritus. Unetus oli raudselt meeldejääv ja kõige pakutu seas kahjuks sinu mainitud pirn, sibul, juust kooslust ei õnnestunud mekkida. Aga umbes samasuguse nakkuse sain sealt küll – keset Supeluse tänavat müüdud soolaubade isu täis ei saanun, nii et Tallinnasse tulles läksin kohe turu pääle ja tegin endale ka potitäie. Õnneks keegi teine neid meil ei söö, seega hirmu, et nina alt kellegi teise kõhtu vupsavad, polnud ka vaja tunda! :P
Peab tunnistama, et lehttaigen rullis leiab meie kodu poole ka päris tihti tee.
Hea, kerge, kiire ja lõputud võimalused piruka teoks.
Päris äge puu! Panen ka oma “kui mul kunagi oma aed on” nimekirja ootama.
Sellisel pirnipuul oleks hea ka pesu kuivatada :)
2in1.. ei, siis juba 3in1 – viljapuu-piire-pesunöör.
Einoh muidugi unetus! Ma olen nagu Kingpool, erutushetkedel kipuvad sõnad suus sassi: kompott ja kissell näiteks :-P
Ja tõesti, see piirukas oli nende samade tegijate küpsetatud, kes seal soolaube ja sõiragi pakkusid. Ilus õhtu oli!