Pitsa. Kellele see ei meeldiks? On üldse mõni selline? :) Minule pitsa igal juhul meeldib, loomulikult mitte iga päev ja ainult õhukese põhjaga. Lisaks sellele, et minu kodulinna Pärnu pizzeria Steffani pitsad on tõelised legendid üle Eesti, on need tõenäoliselt ka eestlaste arusaama pitsa olemusest veidi kummutanud. Mitte, et nad halvad oleksid, lihtsalt teistsugused. Mulle aga meeldib originaalile lähemal olev Itaalia-hõnguline variant palju rohkem. Ma ei mäletagi, millal ma päris esimest korda sellisel moel pitsat tegin, igal juhul oli see paras kokkusattumus ja pärast seda pool-kogemata juhtumit olen aeg-ajalt samal mugaval moel erinevate katetega pitsasid teinud.
Pole kahtlustki, et nii palju, kui on maailmas pitsafänne, on ka erinevaid pitsakatteid. Ja see ongi hea, sest pitsakatte saab kokku keerata igasugustest jupikestest ja tilgakestest, mis külmkappi seisma jäänud. Sel korral poeskäigu ajal olid mul juba kurjad pitsaplaanid küll peas, aga kui lähtuda algupärasest Itaalia pitsast, ei nõua see enda peale ju üldse mitte palju. Nii et salaamijupp-juustukild käiku ja voilà!
Õhukese pitsa saamiseks kasutan ma taigna kokku segamise asemel lavašši. Mnjaa, tõenäoliselt saaks ise ja värskelt tehtud pitsataignast veelgi maitsvama põhjaga pitsa, kuid vahel on mulle oluline kiirus ja pole mitte midagi paremat, kui päevatoimetustelt tulles, olles väsinud ja näljane, leida kapist mõned sobivad komponendid ja killuke lavašši. Tuju läheb kohe paremaks ja küüslaugu-tomati-basiiliku segused lõhnad täidavad juba tegemise ajal kõhtu (ja meelt). Mmmm..
Mida samasuguse pitsa tegemiseks vaja läheb:
1/2 lavašši (nt Leiburi Etnia lavašš, pakk 190g)
5-6 spl tomatipastat
4 küüslauguküünt, tükeldatult (võib ka vähendada, olen ise lihtsalt täielik küüslaugufanatt :) )
1/2 punast sibulat, õhukesteks ratasteks lõigatuna
1 pk Parma sinki (6 viilu)
4-5 kirsstomatit, ratasteks lõigatuna
soola-pipart
1 mozzarella pall, riivitult (ehk 125g)
peotäis basiilikut (rohelist ja punast)
2 peotäit rukkolat
Alustuseks võta lavašš pakist, paki lahti, lõika pooleks ja aseta lauale (või kui tahad hilisemat jändamist vältida, pane lavašš koha küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ;) ). Määri lavašš (ilma koonerdamiseta) tomatipastaga kokku, nii et vaid äärtest jääks lavašš tomatipastast puutumata.
Järgmiseks kihiks pudista näppude vahelt tomatipasta peale tükeldatud küüslauk ja õhukesed sibularattad.
Nüüd laota pitsale õhukesed parma singi viilud ja tomatirattad (traditsiooniliselt ei pruugi tomatit isegi enam lisada, aga nagu ma juba varem kirjutanud olen, ma lausa jumaldan ahjutomatit ja see on ju minu pitsa, nii et ma kasutan iga kord selleks võimalust). Lisa soola ja pipart. Püüa jälgida, et jaotad kõiki asju ühtlaselt, et igale ampsule satuks veidi kõike.
Kõige peale puista riivitud mozzarella. Lohista pitsa küpsetuspaberil ahjuplaadile (kui sa seda juba varem ei teinud) ja pista 15 minutiks 180℃-ni eelkuumutatud ahju (kuumus ülevalt ja alt).
Kohe kui 15 minutit möödas, võta pitsa ahjust ja puista sinna peale paar peotäit rohelist, mina kasutasin veidi rohelist ja punast basiilikut ja rohkem rukkolat.
Ja pitsa ongi valmis, lihtsalt ja kiiresti. Nüüd on puudu veel vaid isukad nosijad! :) P.S. Sellisel moel on võimalik teha just endale sobiv pitsa (singi-juustu; feta-oliivi, miks mitte ka midagi eksootilisemat?) ja igasugused katsetused ja kogemused on jagamiseks teretulnud ;)
Hullutavalt ilus!
Oi, seda ma proovin juba homme! :P
täiesti geniaalne retsept! proovisin järgi – mekib hästi : )
Aitäh, Piret!
Lauri, just, tuleb välja, et lihtsad asjad ikkagi ongi need, eks! :)
Ja Kadri, anna kindlasti siis ka teada, kuda mekkis ja missuguseid oma komponente kasutasid (kui kasutasid)! ;)
mmm – rahulolev elukaaslane tervitab ;)
Tegin terve lavaši ära, esimese poole su retsepti järgi, ainult et parma singi asemel panin salaamit ja peale raputasin ainult rohelist basiilikut. Teise poole tegin külmkapist leitud tavalise singi ja juustuga. Mõlemad tulid väga head ja lähevad kordamisele :) Aitäh!
:) väga lahe! Tervitused vastu! Mul hea meel! Olen ise ka salaamiga mitu korda teinud selliseid väga lihtsaid pitsasid ja on ka tulnud väga head! ;)
Aitäh Marju – asendasin tavalise tomati päikesekuivatatuga, viis keele alla ! :)
Milline see lavash siis jääb lõpuks? Selline, et ikka saab näpu vahel pitsat hoida? No peab proovima, mul ikka see jama, et ei saa piisavalt õhukest pitsapõhja:)
Tere, Gerli! Selle põhjaga ei juhtu peaaegu mitte midagi. Ääred (või sealt, kust ei ole tomatikastmega koos) küpsevad krõbedaks, mujalt jääb lavašš selliseks, nagu ta pakist võttes on – ehk suhteliselt pehme. Tükki saab sõrmede vahel hoida küll, aga mitte tikksirgelt, pitsasöömine ongi ju üks mõnus plötserdamine :D Või võib-olla käib see lihtsalt mul nii.
No igaljuhul mõte mulle meeldib ja ära ma selle proovin:)