Kodu on mu pühamu. Siin peab olema mõnus. Eelkõige iseendal ja veel eriti külmal ajal. Kuna me kolisime sel sügisel uude kohta ja kõiki asju pole Saaremaalt ikka veel ära toonud, siis on see kodu veel poolik. Pole veel ka kuuske tuppa toonud, kuigi sel aastal oli see plaan. Äkki homme? Seniks aga tegelen sissejuhatavate meisteramistega.
Jõulude eel tuleb alati näppudesse umbes samasugune rahutus, nagu veebruariski, aga et detsembris veel ei tahaks näppe päris maasse pista, siis võiks nendega hoopis midagi (peaaegu) nullist kodu jaoks ja kodu kaunistamiseks meisterdada.
Viimased paar aastat on meil olnud sügis-talviti, mil väljas on juba varakult pime ja toas mõnus hõõgveini juua ja näppudel jutuvada saatel käia lasta, minu hea K-ga nn craft night‘id. Tuleme kokku, laotame oma kaasa haaratud varud hunnikuga põrandale laiali ja siis meisterdame. Näiteks ühel korral tegime küünlaid, siis kaunistasime pudeleid, meisterdasime ise kingikarpe, kaarte, tegime ise pakkepaberit… ja niimoodi, produktiivselt ja mõnusalt need kvaliteettunnid meie kontodele lausa lennates laekuvad. Sest kes teab, see teab, et käelist tööd tehes möödub aeg halastamatult kiiresti…
Sel sügisel kolis aga K Soome õppima, mis iseenesest on ülitore, sest ma tean, et ta õpib ja saab seal teha seda, mida hing ihkab (tubli oled!), aga kahju on ka, sest meil oli juba nii tore traditsioon välja kujunenud. Nii et täitsa igatsus on peal!
Sel korral võtsin siis üksi ette ühe pärja meisterdamise, millega koduukse ära kaunistasin. Et koju oleks alati mõnus tulla.
Apelsini-rosmariinipärg:
1 pärja toorik (mul oli u 25 cm läbimõõduga, ostetud Tiimarist)
6-8 väiksemat apelsini
2-3 laimi
väikseid rosmariinioksi (aga võiks kasutada nt ka kuuse või männi omi)
väikese peaga nööpnõelu
kahepoolseid kinnituskleepse
Lõika apelsinid-laimid kõigepealt õhukesteks, u 3 mm paksusteks viiludeks ja aseta üksteise kõrvale ahjurestile (minul tuli 2 restitäit). Soojenda ahi 75 kraadini ja kuivata viile seal 3 tundi (selle ajaga nad kuivaks ja kõvaks ei lähe, jäävadki veel niiskeks). Seejärel tõsta restid ahjust välja ja lase öö läbi ka õhu käes kuivada.
Järgmisel päeval torgi apelsini- ja laimirattad nööpnõelte abil pärja tooriku sisse (rattad ei ole ikka veel täitsa kõvad, vaid lasevad kenasti nõelu läbi torgata). Kõigepealt kata tooriku pind, nii et valge osa jääks enam-vähem peitu, lappides rattaid nii, et need veidi kattuksid ja kinnitades iga ratta 2 nööpnõelaga, eri otstest, justkui poolikult tooriku ümber. Seejärel kinnita pealmine kiht, kasutades iga ratta jaoks 1 nõela, mille pistad keskele kõvasse osasse. Säti rosmariinioksad paika ja kinnita samuti nööpnõelaga. Uksele panemiseks kleebi kinnituskleepsud kõigepealt pärjale ja seejärel suru pärg tugevasti uksele.
Kuna ma sain algse idee siit ja pole varem sellist pärga teinud, ei kujuta päris täpselt ette, kuidas ja kui kaua ta vastu peab, aga esialgu on kena ja loodan, et jõulud jõuab ikka ära oodata! Lähen nüüd ja vaatan igaks juhuks üle, ega see sealt juba alla pudisenud pole… õnneks mitte, 5+! :)
Imeline ja kaunis, Marju! Tegelikult ju nii lihtne ja kõigile jõukohane
Väga armas, Marju! Ma olen endale ära salvestanud analoogsed jõulupärjad popkornist, rosmariinist ja tšillikaunadest (vt http://nami-nami.ee/Board/Forum/ViewTopic/1184?page=3#37712 ), aga see tsitruselistest tehtud pärg on kuidagi eriti rõõmsavärviline!
Tere!
Appi kui ilus! Saadan kohe mehe poodi apelsine tooma! :)
Oi kui ilus ja lihtne! Kujutan ette, kui hästi see veel lõhnata võib.. Ajas näpud veel rohkem sügelema, oleks vaid aega rohkem prooviks igasuguseid asju :)
Imeline! Ma peaaegu et tunnen selle lõhna läbi interneti! Kui nüüd aega leian, teen ka, aga uksele vist enam ei pane. Nimelt panin ka tänavu, nagu igal aastal, uksele väikese jõulukaunistuse ning… see vinnati sealt nädalaga ära! Niisamuti kui allkorruse naabritelgi. Meie väike 17 korteriga maja…
Aga mis seal ikka, ma ei saa olla kade, kui kellelgi on nii pahasti, et peab endale jõulurõõmu näppama. Teen uue ja ilusama!
See Liina kogemus tundub küll uskumatu. Samm edasi ja siis saab surnuaialt ka üht-teist ju kaasa toodud. Õnnetud inimesed, mis muud.
Liina, järelikult sai liiga ilus kaunistus ;) Aga tõsiselt rääkides, siis väga masendav. Kui ma väike olin, panin apelsinipuu ise seemnest kasvama. Ja ma ei tea, mida ma jälle tegin, et oma venda pahandada, aga tema murdis seemnest tärganud paari cm pikkuse taime mulle karistuseks ära. Ja see on mul siiani hinge põhja kraapimas. Nii et kui kätte saaks, ei teagi, mida sellistega teeks… urr! :(
Ja rääkides lõhnast, siis ma ise olen pärja lõhnas veidi pettunud. Kuna originaalidee tutvustab pärga just lõhna kaudu, siis ma ise ütleks, et see on ikkagi pigem alguse teema (apelsine ahjus kuivatades võib aga küll kindel olla, et kodu lõhnab üleni hästi), edaspidi iga päevaga järjest rohkem silmailu, mis iseenesest ei kahanda selle väärtust :)
Järgmisel aastal valin uue teema. Ja tegelikult, ega neid ei pea ju ainult talvel tegema. Igal hooajal oma võlud ;)
Noo, Sina oled küll jõuluvanalt nüüd kohe eriti suure kingipaki ära teeninud. Pärg on ju lihtsalt imeilus! :)
Ja taustapaber on ka äraütlemata kihvt! Eriti see tillukese pea ja suurte lokkidega lammas. ;)
Imeliselt ilus pärg. Selline helge ja läbi neti lõhnav :)
Tahtsin pisut küsida nende tsitruseliste kuivatamise kohta, sest mul oli juba eelmise kuu alguses idee teha ühtesid nukukesi, kus oleks vaja kuivatatud apelsiniratast, aga ma ei leidnud kusagilt neid kuivatatuna müügil ja pelgasin ahjus kuivatada kahel põhjusel- kui vähe kuivatada, äkki läheb niiskena hallitama, kui rohkem, äkki kuivavad kõveraks, aga mina tahaks sirgeid. Kuidas sinu rattad nüüd ajapikku käitunud on sellise kuivatamismeetodiga?
Nüüd vastan küll väikse viitega, aga loodan, et pole hullu, Ingrid! :) Eks nad seal ahjus ikka veidi siit-sealt keerdu või kaardu lähevad jah. Mitte küll täiesti, aga samas ei saa ka öelda,et nad nüüd täitsa sirged jääksid, nii et sõtub vist sellest, kui kapriisne sa selle sirge olemise koha pealt oled :)