Nanaimo ruudud – armastus esimesest ampsust

Eile lõpetasime ühe kevadel ilmuva magusa kokaraamatu pildistamise. Selles oli oma noot pidulikkust, mis meenutas mulle miskipärast kunagist kooliaega, kevadet ja aktust, mil kool läbi sai ja võis, tunnistus näpus ja naeratus suul, väikest puhkust nautima minna, tundes rõõmu ja rahulolu suurest tööst ja vaevast, mis tehtud-nähtud! Oma osa oli selles nostalgilises tundes kindlasti ka taevas lõõskaval päikesel, mis pildistamisruumi palavaks küttis, nii et riideid pidi vähemaks koorima, põsed hakkasid õhetama ja hing ihkas õue, nagu vanasti kevadeti klassiruumiski… Väga mõnus lõppnoot!

Erinevate kokaraamatute tegemise jooksul olen alati endale uusi lemmikui leidnud. Ja see on üks põhjuseid miks see töö nii põnev on! Sel korral tabas mind armastus esimest ampsust ja minu uuteks lemmikmaiusteks said hoobilt need kihilised kuubikukesed, millest kohe lähemalt kirjutan – Nanaimo ruudud (ingl k Nanaimo bars). Kes on proovinud, see teab, et ma ei liialda mitte üks teps.

Need on populaarsed Kanada päritoluga maiused, millel on 3 kihti: kõige all purustatud küpsiste, mandlite ja kookose põhi, keskel vanilline kreem ja peal sulatatud (tume) šokolaad. Ja kui hammustad otse külmkapist tulnud ruudukest, puruneb tahenenud šokolaadikiht ja kõik kokku maitseb lihtsalt nii hästi, et armastuse kõhu kaudu käimises ei teki kahtluski! Retseptist näeb, et tegu on ka üsna rammusa (loe: võise) ampsuga. Aga patt oleks nendega aeg-ajalt mitte patustada! Küsimus on ju tegelikult ainult sageduses ja seda dikteerigu juba igaühe südametunnistus…

Kuigi maiuse algne päritolu ei ole 100% kindel ja teooriaid on mitmeid, seostatakse neid magusaid ampse siiski kõige enam Kanada linna Nanaimoga. Kanadas olla see maius kuulsaks saanud juba 1950ndatel, mil anti välja kohalike majapidamiste seas populaarseks saanud kokaraamat, mida hakkasid muuseas müüma ka paljud Nanaimo kohvikud. Selles raamatus oligi ühe tavalise perenaise Mabel Jenkinsi retsept sellise maiuse valmistamiseks, kandes raamatus aga nime selle autori järgi – Mabel bar. Nanaoimo bar‘iks hakkasid seda kutsuma aga väidetavalt USAst pärit turistid. Seda, kui populaarsed need ruudud Kanadas on, pidi muuseas tõestama ka sealne vanillikastmepulbri müük. Viimast läheb keskmise kihi valmistel tarvis ja õnneks ei ole tegu mingi imeasjaga – seda leidub ka meie tavalistes toidupoodides mitmes versioonis.

Olgu selle lõpliku pärinemislooga, kuidas on, maiuse võlu see ei vähenda. Tänaseks on see maius ülimalt populaarne kogu Põhja-Ameerikas ja ka Euroopas. Eestis ei ole kohanud, aga kui kohtaks, ostaks aeg-ajalt kindlasti. Kes aga reisimas, võiks magusates kohtades Nanaimo bar‘i otsida küll!

Enne alustamist soovitan vaadata kindlasti ka seda videot, mille on teinud portaali Joy of baking perenaine (tal on üldse väga hea pagas videosid küpsetamishuvilistele). Küll on mõnus, kui selline puust ja punaseks tehtud materjal on videopildis kohe naksti võtta! :) Mõnusat kokkamist ja maiustamist!

 

Minul on tehtud klassikaline versioon Nanaimo ruutudest, aga palju tehakse variatsioone ka piparmündi, maapähklivõi või näiteks Piña coladaga. See maius ei vaja küpsetamist, küll aga veidi aega. Jälgisin esmakordsel valmistamisel meelega kella, et ma (jälle) ei kirjutaks, et nii kiire ja lihtne ja 5 minutiga valmis, kuigi ideelt see asi ju enam-vähem nii ongi. Kokku kulus valmistamiseks veidi alla 1 h, pärast tuleb arvestada veel vähemalt 4 tundi, mil maius külmas taheneb.

 

Nanaimo ruudud

Retsept tuleb ühte kevadel ilmuvase magustoitude raamatuse, millest ma kindlasti tulevikus ka kirjutan. Praegu täheldan retsepti üles nii, nagu mina seda teist korda tehes teeksin, sest mõni asi nõuab veidi rohkem tähelepanu, kui ma esialgu arvasin.

I kiht:
100 g digestiivküpsiseid
75 g mandleid
120 g võid
0,5 dl suhkrut
5 sl kakaopulbrit
1 muna
2 dl kookoshelbeid

II kiht:
100 g toasooja võid
1,5 dl vahukoort
2 sl vanillikastme pulbrit (müüakse tavalises toidupoes kas maitseainete juures või seal, kus tarretise jms pulbreid)
2 dl tuhksuhkrut

III kiht:
100 g tumedat šokolaadi
2 sl võid

Purusta küpsised ja mandlid köögikombainis peeneks (kui köögikombaini ei ole, tambi küpsised pudrunuiaga suures kausis ühtlaseks puruks ja haki mandlid peeneks). Sulata potis või, lisa suhkur ja kakao ning sega ütlaseks. Klopi muna väikses kausis kergelt lahti ja lisa ettevaatlikult, pidevalt segades võimassi hulka, seejärel kuumuta pidevalt segades u 3 minutit (tulemuseks peaks olema ühtlane paksenenud mass). Sega võimass kokku küpsise-mandlipuru ja kookoshelvestega ja suru tugevasti u 20×20 cm suuruse küpsetusvormi põhja. Võid panna järgmise kihi valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Vahusta kõigepealt veidi aega toasooja võid, kuni see on ühtlane kreemjas mass, liha vahukoor, vanillikastmepulber ja tuhksuhkur. Alustades aeglasest kiirusest, vahusta mass ühtlaseks kreemiks. Määri ühtlase kihina alumisel kihile. Võid panna järgmise kihi valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Sulata väikeses paksupõhjalises potis tasasel tulel (või pliidil kuuma veega poolenisti täidetud poti kohal kuumakindlas kausis) šokolaad ja või. Lase veidi jahtuda ja kalla kreemikihile, määri ühtlaselt laiali. Pane külma tahenema. Väikesteks, u 3×3 cm suurusteks ruutudeks soovitan lõigata niipea, kui šokolaad on tahenenud (u 0,5-1 h pärast). Selleks on hea kasutada teravat nuga, kastes seda lõigete vahepeal kuuma vette. Kui šokolaad hakkab lõigates pragunema, lase sel veidi aega toatemperatuuril jälle pehmemaks minna ja proovi uuesti lõigata. Säilita külmkapis.